Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Juured. Inimesed

Jaak Joala

Jaak Joala 26.06.1050 -  25.09.2014, oli Eesti laulja, muusikapedagoog ja muusikaprodutsent.

Jaak Joala sündis muusikute perekonnas, tema ema Helgi Ridamäe ja emapoolsed vanavanemad on pärit Helme kihelkonnast Mulgimaalt.

Tema salvestustega on avaldatud rohkesti heliplaate kodu- ja välismaal. Jaak Joala laulud

Jaak Joala alustas oma muusikukarjääri Olav Ehala popansamblis Kristallid 1967. aastal. Nendega on salvestatud kümmekond lugu. Need olid Jaak Joala esimesed helilindistused raadios.

1968 lõi bassimängija ning lauljana kaasa populaarses Toivo Kurmeti ansamblis Virmalised. Koos Virmalistega laulis ta sisse mitu Toivo Kurmeti laulu: "Taas on päev", "Naer", "Ainult sul", "Ma ei tea miks", "Üksinda".

Sellesse aega jäävad ka tema esinemised Eesti Televisiooni populaarses levimuusikasaates “Horoskoop” ja kiiresti kasvav kuulsus. 1970. aastatel võitis Joala auhindu mitmel lauluvõistlusel ja festivalil Eestis ja välismaal, nagu “Tippmeloodia”, “Tallinn–Tartu”, Rostockis ja Vilniuses ning kaks korda Poolas, tuntud Sopoti lauluvõistlusel. Eesti heliloojatest on talle laule kirjutanud Arne Oit, Uno Naissoo, Gennadi Taniel, Raivo Tammik, Kustas Kikerpuu, Rein Rannap, Viktor Ignatjev, Olav Ehala, tolleaegsetest nõukogude heliloojatest David Tuhmanov, Aleksandr Zatsepin, Raimonds Pauls jt. ERR Jaak Joalale pühendatud saade

Aastatel 1978–1983 sidus teda aktiivne koostöö ansambliga Radar.1979. aastal esietendus vana-aasta õhtul Nõukogude televisioonis muusikaline telefilm “31. juuni”, milles kõlasid Jaak Joala laulud. See oli tema suure menu algus Nõukogude Liidus. 1980. aastatel viibis ta pidevalt kontserdituurtidel, esines telesaadetes (“Hommikune post”, “Kutsuv tuluke”), telekontsertidel, muusikafilmides (kontsertfilm “Olümpiaregati tähed”, “Jaak Joala. Estraaditähestik”, “Teisikud” jt). 1982. aastal tekkisid konfliktid Tallinna Riikliku Filharmooniaga, mille tulemusena sai Joala aastaks esinemiskeelu. 1980. aastate lõpul naasis Joala Eesti publiku juurde. 1990. aastatel esines ta veel mõnes projektis (neist tuntuim nn kolme tenori tuur koos Ivo Linna ja Tõnis Mäega) ning loobus siis vähehaaval lauljana esinemisest ja pühendus pedagoogi-, produtsendi- ning saatejuhitööle. Tema tuntuimad õpilased on Koit Toome, Janika Sillamaa ja Evelin Samuel.

Alates 1980-ndate aastate lõpust pöördus taas Eesti publiku poole nii muusiku kui ka nt suuremate rockkontsertide ja -festivalide konferansjeena (Rock Summer, Rolling Stones'i tuur jne). Tuntumad projektid muusikuna olid 1960-ndate muusikat esitanud Kollane Allveelaev G (koos Ivo Linna, Karl Madise, Meelis Punderi jt-ga) ning 1990-ndate keskel ühiskontserdid Ivo Linna ja Tõnis Mägiga (rahvasuus nn. Kolm Tenorit). Hiljem loobus vähehaaval lauljana esinemisest ja pühendus pedagoogi-, produtsendi- ning saatejuhitööle. Tema tuntuimad õpilased on Koit Toome, Janika Sillamaa ja Evelin Samuel.

Helgi Ridamäe (sünidnud Jaakson) 15.05.1928 Tõrva – 26.09.1999, maetud Helme kalmistule. oli Jaak Joala ema.

Helgi Ridamäe elutöö oli pühendatud laste ja noorte muusika juurde toomisele. Võib liialdamata öelda, et säravalt energiline ja sõnaosav Helgi Ridamäe on helidemaailma võluriigi uksi avanud kümnetele tuhandetele kooliõpilastele ja talutanud käekõrval muusika juurde ka arvukalt täiskasvanuid (Eesti Kontsert 1999).
Tema loengkontsertide temaatika oli tohutult avar: algas esimestest argadest sammudest selle kunstiliigi mõistmisel ja lõppes muusikastiilide ja -teoste süvaanalüüsiga. Rikkalike faktiliste teadmiste edastamisest väärtuslikumakski tuleb hinnata H. Ridamäe emotsionaalsust ja atraktiivsust, mis pani auditooriumi alati innukalt kaasa elama.
Helgi Ridamäe (Jaakson) sündis Tõrvas. Eratundides aluse saanud klaverimänguoskust arendas ta edasi Viljandi lastemuusikakoolis ja astus pärast keskkooli lõpetamist Tallinna Riikliku Konservatooriumi koolimuusika osakonda. Tunni ülesehitusoskuses Riho Pätsilt tugeva metoodilise põhja saanud H. Ridamäe avastas Tallinna Lastemuusikakoolis ja Tallinna Koreograafiakoolis antud tundides oma lektoriande.
Asunud 1960. a. tööle ENSV Riiklikus Filharmoonias, täiendas ta ühtaegu konservatooriumis oma muusikaajaloo-alaseid teadmisi.
Üle kolmekümne aasta tegi Helgi Ridamäe muusikapropagandistlikku tööd mitte üksi Eesti koolides, vaid ka Estonia kontserdisaalis, arvututes kultuurimajades, tehastes, asutustes ning jagas oma muusikavaimustust ka mitmete vokaalansamblite juhina.
Alati, ka haiguspäevadel, optimismi ja elutahet kiiranud Helgi Ridamäe jääb kolleegide ja muusikasõprade mällu suurepärase teejuhi ja kaaslasena muusikaradadel.

Ernst Jaakson, kindralmajor Aleksander Jaaksoni vend, sündis  Mulgimaa Helme kihelkonnas Koorkülas Laksi talus 19.02.1898. aastal. Tema isa oli Rein Jaakson ja ema Mari Jaakson/Säks. Ernst Jaakson abiellus Aliide Jaaksoniga (Laul) 1927 a. Ernst Jaakson õpetas matemaatikat ja füüsikat Tõrva Gümnaasiumis. Ernst oli 1919-1920 aastal ajutiselt Tõrva Gümnaasiumi direktor. Aliide Jaakson oli kooli asjaajaja. Ernst Jaaksoni tütar Helgi Ridamäe oli muusikapedagoog ja lektor, tema poeg oli laulja Jaak Joala.