Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Juured. Inimesed

Ado Grenzstein

Ado Grenzstein  05.02.1849 oli Tarvastu vallas Kõksi talust pärit - 20.04.1916 Prantsusmaa,ajakirjanik, õpikute autor ja luuletaja.

Ado Grenzstein on ka tuntud lastelauliku „Viisk, põis ja õlekõrs” autor.

Koostanud õpikuid („Saksa keele õpetaja” I–III, 1877–80; „Kooli Laulmise raamat”, 1878; „Eesti Lugemise-raamat” I–II, 1887–88), rikastanud eesti kirjakeele sõnavara („Eesti sõnaraamat”, 1884, sisaldab 1600 uut ja võõrsõna) ja stiili („Kauni keele kaitsemiseks”, 1899), luuletanud (kogud „Esimesed luuletused”, 1877; „Laulud ja salmid”, 1888; „Mõttesalmid”, 1899), kirjutanud hulga poliitilisi brošüüre („Eesti küsimus”, 1894; „Herrenkirche oder Volkskirche”, 1899; „Juudi küsimus”, 1912), artikleid kasvatuse kohta („Koolmeistri käsiraamatus”, 1879; ajalehes Olevik) ja muud.

Ado Grenzstein on esimese eestikeelse maleõpiku (1883) autor. Aastat 1883 peetakse Eesti male sünniaastaks. Eesti maleterminoloogia loojana võttis kasutusele sõnad male, kuningas, lipp, vanker, odamees, ratsamees ja kahimäng.

Mitmekülgset allikmaterjali sisaldab tema 1898 rajatud arhiiv „Ado Grenzsteini kirjakogu” (säilinud 18 köidet Eesti Kirjandusmuuseumis)

1881 asutas ta ajalehe Olevik, mis hakkas avaldama ka ilukirjandust. Lühikese ajaga saavutas Grenzstein tolleaegses eesti ühiskonnas silmapaistva koha. 1880-te lõpus sattusid Grenzstein ja tema Olevik vastuollu nii J. Tõnissoni poolt juhitud eesti rahvusliku kui ka baltisaksa poliitilise liiniga, sest püüdes reformide tagajärgi lugejatele selgitada esines ta alanud venestusreformide pooldajana, leht kaotas lugejate seas populaarsust. 1901 loobus Grenzstein Oleviku toimetamisest ja astus avalikust elus tagasi lahkudes Eestist. Elas Dresdenis, hiljem Pariisis. Suri Prantsusmaal Mentonis 20. aprillil 1916 (Kirmus).

Luuletajana kuulus Grenzstein järelärkamisaegsete autorite hulka kirjutades ilulevad loodus- ja isamaaluulet, hällilaule. Tema luulekogud „A. Piirikivi Esimesed luuletused” (1877) ning „Laulud ja salmid” (1888) on mõjutatud Lydia Koidula loomingust, kuid ei küündi ei vormistuselt ega sisuliselt samale tasemele. Grenzsteini tuntuim luuletus on tänaseni humoorikas kaasaegseid tegelasi parodeeriv „Viisk, Põis ja Õlekõrs”, laulumäng „Koit ja Ämarik” (1911) iganes kiiresti.

Suurt tähelepanu pööras Grenzstein eesti keele probleemidele, ta koostas „Eesti keele sõnaraamatu” (1885), oma keele-alased mõtted koondas ta brošüüri „Kauni keele kaitsemiseks” (1899); heas stiilis ilmus ka „Olevik”. Keelehuvilisena armastas Grenzstein ka sõnamänge. Tema mõttesalmikest „Vara tööle, hilja voodi, / nõnda rikkus majja toodi” tuntakse tänapäevalgi. 1899 ilmus värsistatud aforismide kogu „Mõttesalmid”. Grenzstein on koostanud ja välja andnud ka tarbekirjandust, kooliõpikuid, publitsistikat. 1903–1905 andis avaldas ta 18 vihikust koosneva “Kirjatööde kogu”. Grenzsteinist jäi maha ka mahukas kirjakogu, mis on uurijatele väärtuslikku kirjandus- ja kultuuriloolist materjali pakkunud (kirmus)