Jaan Poska sündinud 24.01.1886 - 07.03.1920
Kust olid pärit Eesti riigijuhtide esivanemad?
Jaan Poska sündis õigeusu köstri peres, kus kõik lapsed, ka tütred, said kõrgema hariduse.
Jaan Poskat peetakse üldiselt Laiuselt pärit meheks, kuid tegelikult pärinevad ka Jaan Poska eellased Mulgimaalt, nimelt Anikatsilt.
Jaan Poska isapoolsete esivanemate kohta on esimesed andmed Põhjasõja-järgsest ajast Paistu kihelkonnast Anikatsi külast. Jaan Poska isaisa ei saanud usuvahetuse järel loodetud maad, küll aga õiguse panna poeg Jaan Tuhalaane õigeusu kiriku juures asunud kooli. Tulevase riigimehe isast teame, et kui 1846 oli Paistu pastor hinnanud tema lugemisoskust küllalt heaks, siis tema maailm muutus, kui avanes võimalus õppida Riia vaimulikus koolis (papikoolis 1847-1853).
oskade eristumine talupojasuguvõsadest algas juba 19. sajandi keskel, kuid nad jäid läbi aegade eestlasteks, olles oma venekeelse hariduse ja paljude riigiametnike olemasolu tõttu lähemal pigem vene kui saksa kultuurile.
Poskade meesliinis esivanemad elasid Viljandimaal Paistu kihelkonnas Tuhalaane mõisapiirkonnas Anikatsi külas. Nad kolisid 18. sajandil korduvalt talust tallu, paljud surid noorelt ning talu läks edasi naisliini kaudu (st lesknaine abiellus uuesti). Liivimaa üldise perekonnanimede paneku ajal 1823. aasta paiku said nad perekonnanimeks Porska, mis muutus aga üsna peagi nimeks Poska. (Muide, Eestis on teinegi Poskade suguvõsa ning see on pärit Tartumaalt Võnnu kihelkonnast. Tollest suguvõsast on pärit näiteks dirigent Kristiina Poska.)
Perekonnanime saanud Jaas Poska (1773–1835) kolmandast abielust endast 32 aastat noorema Mariga (1805–1867) sündis poeg Juhan ehk Jaan Poska (1835–1882). Paraku oli tema isa Jaas surnud juba pool aastat enne tema sündi.
Hoolimata sellest, et Jaan kasvas vabadiku lese üksiklapsena, sai temast Eesti ühe ärksaima perekonna isa. Jaan läks üldise usuvahetuse käigus 1846. aastal koos oma emaga luterlusest õigeusku, jagades sellega enamiku Tuhalaane mõisa talupoegade saatust.
Küllap kehva koduse olukorra, kuid nutika pea tõttu saadeti Jaan õppima Riia vaimulikku kooli. See juhtus ehk preestri soovitusel. Seal õppimine oli tasuta ning Jaan jätkas õppimist sama kooli juures vaimulikus seminaris. Koolis õpetati teoloogiat, keeli ja üldaineid. Õpitav omandati kõigepealt emakeeles, siis kordasid venelased eesti või läti, eestlased ja lätlased vene keeles. Muide, õpilasi tuli komplekteerida võrdselt eestlastest, lätlastest ja venelastest. Seminar andis keskhariduse.
Jaan Poska vanaisa vanaisa oli Tuhalaane vallakohtunik ja tema isa õppis Tuhalaane algkoolis, lõpetas seejärel samuti Riia Vaimuliku Seminari, pärast kooli lõpetamist töötas Torile, siis Sangastes ja valiti 1864 Laiusele köster-koolmeistriks.
Pere 12 lapsest 7 olid pojad, kellest 5 lõpetas Riia Vaimuliku seminari, nende hulgas kolmandana sündinud Tartu rahu sõlmimise komisjoni esimees Jaan Poska.
Poska õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Loe Jaan Poskast
Andeka poisina pääses Poska Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse.
1877-1886 õppis Jaan Poska Riia vaimulikus seminaris, jätkates seejärel õpinguid Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, mille lõpetas 1890. aastal. 1913-1917 oli Tallinna linnapea.
1918-1919 juhtis Jaan Poska Eesti välissaatkonda ning osales Pariisi rahukonverentsil, võideldes Eesti vabariigile rahvusvahelise tunnustuse saavutamise eest. Olles jõudnud Pariisis veendumusele, et Eesti ei saa lääneriikide toetusega arvestada, asus Poska tegutsema rahu sõlmimise nimel Venemaaga.
Nõukogude Venemaaga alustatud rahuläbirääkimistel Eesti delegatsiooni juhiks määratud Poska külm veri, rahu ning kindlameelsus etendasid olulist rolli Eestile soodsa tulemuse saavutamisel. Poskal oli õigus, kinnitades, et Eesti on sõlminud rahulepingu, mida tal pole mingit põhjust häbeneda. Tartu rahu ratifitseerimisel ei unustanud Poska siiski mainida, et endale kindla tuleviku tagamiseks peab Eesti ka oma kaitsevõimet kõrgel hoidma.