Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Uudised

XIII Hendrik Adamsoni nimeline murdeluulevõistlus

14. november 2018 Kell 16:34

Märtsist kuni septembrini toimus juba 13. Hendrik Adamsoni murdeluulevõistlus. Sellel aastal korraldati luulevõistlus koostöös Mulkide Selts, Mulgi Kultuuri Instituut ja Viljandi vald. Aastatel 1994-2016 korraldas konkurssi Tarvastu vald. Üle aasta peetav luulevõistlus on kestnud juba 24 aastat ning traditsiooniliselt kuulutatakse võitjad välja Kärstna mõisas mälestusüritusel. Tänavusel, Adamsoni 127. sünniaasta puhul peetud konkursil, osales kokku 16 luuletajat. Võistlusele oodatati luulevalikut vähemalt viiest luuletusest, mis on kirjutatud autori lemmikmurdes.

Esimese Hendrik Adamsoni murdeluulevõistluse laureaat 1994 oli Mats Traat. Murdeluulevõistluse laureaatide hulka kuuluvad Ilmar Vananurm (1996), Siim Kärner (1998), Ain Kaalep (2000), Monika Hint (2002), Milvi Panga (2004), Nikolai Baturin (2006), Häniläne (2008), Leila Smithson (Holts) (2010), Maie Perve (2012), Ene Säinast (2014, Irma Järvsalu (2016).

Nii huvilised, kui osalejad, said liituda küünla süütamisele ja pärja asetamisele Helme kalmistule, kus asub Adamsoni viimne puhkepaik. Kirjanikku meenutati ka tema kodutalu asukohas Metsakuru külas.

Helme kamistul, kirjaniku kodutalust toodud põllukivile asetatud kalmuplaadil seisavad tema esperantokeelse luuletuse “Diogenes” lõpuread „Ma ei vaja ei kulda ega kogu maailma varadust kuid ma nutan verist nuttu inimeste ebaõigluse ja häbituse pärast.“ Adamsoni elutee polnud lihtne, teda vaevasid tõsised tervisehädad (tiisikus) ning ebausk nii iseendasse kui ümbritsevasse maailma.

Adamsoni murdeluule esikkogu “Mulgimaa” ilmus 1919. Autor väljendas murdekeeles armastust kodupaiga vastu läbi hea ja halva, kujutades Mulgimaad omapäraselt ja mitmekülgselt (Hendrik….1981, lk. 273). Luulekogu samanimeline nimiluuletus on Tuglase tekstilise toimetamise ja J. Simmi viisistamise tulemusena saanud tänapäeval oluliseks sümboliks mulkide enesemääratlemisel. Laulu „Om maid maailman tuhandit“ loetakse Mulgimaa hümniks ja ainus väljaantav mulgikeelne ajaleht kannab nimetust „Üitsainus Mulgimaa“.

Pidulikul vastuvõtul Kärstnas, lauldi üheskoos Adamsoni värssidele loodud Mulgimaa hümni. Murdeluulet esitas nooruke Eero Lõhmus Tarvastu gümnaasiumist ning rahvatantsulise esitluse “Kodukotus” andis Kersti Vunderi koolitatud tantsupaar.

Peale esitusi tunnustati murdeluule võistlusel osalenuid. Esimese ja teise eripreemia pälvisid samaväärsete žüriipunktidega kaks luuletajat Milvi Panga ja Ene Säinast. Hendrik Adamsoni 127. sünniaasta puhuks korraldatud XIII murdeluulevõistluse laureaadiks tunnustati Rauno Alliksaar, kelle luule oli esitatud Tartu murdes. Võitja esitas kohapeal omal valikul ühe konkursi värsiteose.

Luule autorid andsid lahke loa ka oma luulet avalikkusele esitleda. Autori loata on jagamine ja kasutamine keelatud.

Laureaat - Rauno Alliksaar

Eriauhind - Ene Säinast

Eriauhind - Milvi Panga

4. Vello Jaska

5. Aili Urm

Murdeluulevõistluse korraldamist toetas Mulgimaa pärimuskultuuri programm.