Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Paistu kihelkonna rahvarõivad

Paistu naise rahvarõivad

Paistu naiseülikonda kuulusid 19. sajandi keskel samamoodi kui Tarvastu omasse peenest linasest riidest särk, pikitriibuline villane seelik või linane pallapool, linane rüü, must villane pikk-kuub, kasukas, põll, vöö, Tarvastu tanu ehk mulgirätik, laia sääremarjaosaga sukad, kindad ja jalanõudena pastlad.

Paistu neiu kandis samasuguseid rõivaid, kuid ilma põlle ja mulgirätikuta. Peas kandis ta valgest linasest niidist ning punasest, sinisest ja rohelisest villasest lõngast tehtud pealõnga.

Paistu mehe rahvarõivad

Paistu mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandi keskpaiku linane särk, poolpikad valged villased või linased püksid, must villane pikk-kuub, linane rüü, kasukas, villane vöö või nahkrihm taskuga, sukad, kindad, pastlad ning lambamust viltkaabu ehk kaapkübar (allikas: Viljandi muuseum).

Paistu naiste kasukad

Veel 19. sajandi lõpus oli meie kliimas talvisel ajal valdav ülerõivas rukkijahuga valgeks pargitud lammanahkakasukas (Kodavere, ERM KV 237: 84) ehk lambanahkne kasukas. Kasuk oli ja on külma ilma rõõvas. Olema pidi neid vähemalt kaks. Üks puhas ja teine töökasuk. Kui töökasuk nii ära lõppes, et paigata ka enam ei saanud, võeti kirikukasuk igasspäevass. (Nõo, ERM KV 463: 50)

Kiriku- ehk pühapäevakasukad olid enamjaolt värviliste nahk- ja tekstiilkaunistustega ja nende lõiked sarnanesid vastava piirkonna pikk-kuubedega. Rikkalikult kaunistatud kasukat sai endale lubata vaid jõukam rahvas. Sageli saadi esimene kaunistustega kasukas pulmadeks.