Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Mulgi kindakirjad

Mulgimaa kihelkondade kindakirjad

Kirikindad

Kindakirja skeemid

Tarvastu kindakirjad

Väike ülevaade mõningatest kindakirjadest Mulgimaal

Kindakirjad olid põhiliselt geomeetrilise ornamendiga. Vanemad kindad kooti kahevärvilised, eriti armastati sinist ja valget värvi kirju. Harvem esines musta ja valget või lambapruuni ja valget värvi kindaid. Vanematel kinnastel olid laiad mitmevärvilised randmekirjad. Kirja põhjaks kooti tume potisinine, kirjalõng aga kaselehekollane või madarapunane ja roheline. Roheline värv oli potiroheline, mis saadi kaselehekollase lõnga potisinisega ülevärvimisel. Sama värviskaala oli iseloomulik vanematele suka-, vöö- ja tikandikirjadele, mida tuleb pidada Mulgi ala omapäraks. (Saks 1960: 12).
Põhilised kudumistehnikad olid kirjamine ja vikeldamine. Vikeldamise all on mõeldud ühevärvilise lõngaga tehtavaid kudumisvõtteid, näiteks parempidine ja pahempidine silmus, õhksilmus, erinevad kokkukudumised või kasvatamised jne. Kirikinnaste juures kasutati vikeldamist kinda pära ehk randme kudumisel, samuti sõrmkinnaste kudumisel. 

Kindapärad olid algul kitsad ja parempidi-pahempidi viklis ehk soonikkoes. Alates 19. sajandist muutusid kindapärad laiaks ja uhkeks, eriti Mulgi idaosas. Päradele olid iseloomulikud sissekootud keerukorrad, keerutused ja vitsad. Pidulikeks juhtudeks kooti sakilisi ning ka risti- ja põikilapilisi randmeosi. 19. sajandi teisel poolel hakati Ida-Mulgi kindakirjades kasutama eredaid punaseid, lillasid, roosasid jt. värve. Ilmekuse annavadki neile kinnastele värvid, kiri jääb võrreldes Halliste ja Karksiga suhteliselt tagasihoidlikuks.

Punasekirjalise rõivakomplekti juurde kuulusid punased roositud, eri värvides geomeetrilise kirjaga kindad. Kirevavärviline kiri kattis peale käeselja kõiki sõrmi. Roosimine oli uuem kaunistusvõte, mis võeti Eestis kasutusele 19. sajandi esimesel poolel (Ränk 1995: 62). See oli kinnaste või sukkade kaunistamine nii, et parempidisilmades kudumisel veeti kirjalõngad madalpistetaoliselt eseme pinnale. Vahel nimetati roosimiseks ka hilisemat madalpistes tikkimist. Viljandi Muuseumi E-kogust võiks nimetada Vana-Suislepa vallas 1888. aastal kootud naiste sõrmkinnast (VM 2720/E200), mille kirevavärvilised kirjad tähelepanu köidavad. Kinnas on kootud oranžist villasest lõngast. Kinda seljale ja sõrmedele on lilla, musta, rohelise ja kol¬lase poelõngaga tikitud eesnõelapistes kiri ja kinda pära on kootud punase-, lilla-, musta- ja roheliselapiline.

Kindad olid meie rahvatraditsioonis üheks tavalisemaks kingituseks ja selle tõttu valmistati neid erilise hoolega.