Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Halliste ja Karksi kihelkonna rahvarõivad

Halliste-Karksi meesterõivad

Mehed olid liikuvama eluviisiga ja kohanesid kiiremini ka rõivauuendustega. Meeste ülikond on olnud alati vähem seotud vanade traditsioonidega kui naiste rõivas. Samuti polnud mehe rõivaste järgi võimalik külas määrata selle kandja perekonnaseisu.

Halliste-Karksi mehe rõivakomplekti kuulusid 19. sajandi esimesel poolel: särk, püksid, vatt, pikk-kuub, kasukas, rüü, nahkrihm koos nahktaskuga, lambamustad sukad, pastlad või mustad kingad, lambamust pehme viltkaabu. 

Pikk-kuub (vammus, särk) oli nagu naistelgi täisvillasest riidest pikk ülerõivas, mis kinnitati eest vöökohalt haakidega. Poolvillane kuub oli kehvuse tunnus. Tavaliselt oli riie tasapindne toimne, lõimeks lõim nr. 24/2 ja koeks peenike must lõng (suga nr. 80/2) (Kurrik 1938: 131). Esialgselt olid kuued lambapruunid s.o. tumepruunid ehk peaaegu mustad, hiljem hakati neid värvima mustaks (kahjama). Värviks kasutati lepakoore musta või poevärve (Viljandi muuseumi materjalide põhjal).

Halliste-Karksi kuuel polnud nöörkirju nagu Paistu või Tarvastu pikk-kuuel, kaaruste asemel olid  punasest ja rohelisest õhukesest lõngast keeratud nöörikesed mööda hõlmu ja kaelatagust, või olid lihtsalt nöörilustisteta. Samuti oli neil küljesiil pikem, see algas kaenla alt ja ei moodustanud puusi.

Pikk-kuubi kanti Viljandimaa lõuna-kihelkondades, varasemast ajast on sellekohaseid teateid ka põhja-kihelkondadest. Pikk-kuub oli eelkõige pidurõivas: kirikusse ei mindud ilma, külla minnes see pidi seljas olema, samuti vaderitel ristimise ajal jne. Külmal ajal kanti kuube kaitseks külma vastu, mõnikord kanti teda rüü peal või suure külmaga kasuka peal. Nii oli soojem, sest kasukas oli ju ilma pealiseta. Halva ilmaga kaitses kuub kasukat märjaks saamise eest. Sagedasti pandi kasuka ja kuue vahele veel rüü, et kuub valget kasukat ära ei määriks (Karksi).

Digar. Eesti Rahvamuuseumi aastaraamat III 1927. Üsna imelikud on n.n. „körtpersega püksid”. Need kuuluvad pikkade pükste kilda. ERM-i ja TEM-i kogudes leiduvad eksemplarid on kõik peale kahe paari linased, nii siis suvepüksid. Villastest pükstest on üks paar Hallistest, teine Tarvastust, kust on pealegi teadaanne, et talvel olevat kantud valgeid villaseid pükse.
„Körtpersega püksid” on tehtud kahest riidetükist, teine teise sääre jaoks. Jalahargi lapp puudub. Õmblus käib taga keset säärt, keerates kaares pealtpoolt jalaharki. Pükste tagumikust jääb umb. 1/3 mainitud kaare alla, 2/3 selle peale. Kaare pealt on riie kurrutatud e. „körditud”, sellest on ka pükste nimi. Värvli otstes on pükstel nöör, millega kõnne keha ümber kinni tõmmatakse. Värvli õhandik on keskliinist natuke paremal pool. Säärte võrdlemisi kitsad otsad on ka lõhandikkudega.
Küsimusesolev püksitüüp esineb Lõuna-Eestis, ka seal piiratud alal. Meie kogudes leidub terve hulk näiteid Hallistest, üksikuid eksemplare Karksist, Saardest ja Tarvastust.

Loe edasi