Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Arhitektuur

Meltsa-Tõlla talu

Leiutajavaimuga mees olevat teinud valmis ka Eesti esimese kartulipesemismasina, samuti höövli torukraavide kinniajamiseks, hobuteehöövli, puust kivitõstmiskraana ja mõndagi muud (Pärdi, 2015)

 

Hans Meltsas viis oma talu nii kõrgele järjele, et sinna tuldi majandamist õppima teistestki taludest. 1904. aastal sai Hans Meltsas töö juures õnnetult surma. Väärib eraldi märkimist, et 30 aastat hiljem ilmus selle lihtsa põllumehe mälestuseks pikem kirjutis ajakirjas Agronoomia.

 

Isa tööd jätkas vääriliselt tema poeg Hans, kes oli õppinud põllumajandust Königsbergi Ülikoolis. Ta ehitas suure ja moodsa elumaja, haris üles sooheinamaid, arendas heinaseemnekasvatust, tegi väetamiskatseid ja tegeles tõuaretusega. Meltsa-Tõlla talust sai õppekatsemajand.

See kõik lõppes 1940. aastal, mil pere aeti talust välja ning selle asemel loodi Tõlla sovhoos. Peremees arreteeriti ja ta suri 1942. aastal Sverdlovski vangilaagris.

Tõlla sovhoos oli väheldane, majandas päris kenasti ning ehitas Saapa- ja Meltsa-Tõlla talu ümber väikese keskasula. Taluhooned olid kasutusel ja hoiti korras.

1970. aastail, pärast seda, kui väikemajand liideti sundkorras Tihemetsa sovhoostehnikumiga, muutus Tõlla ääremaaks ja jäi tasapisi unarusse. 1990. aastail tagastati talu pärijaile, kuid vahepeal olid hooned käest lastud ning praegu on talu tühi ja nukker.

Kaja. 1. august 1922. Õppereiss kodumaa majapidamistesse. „Losult” küütis meid hra Jir pühapäewa keskpaiku „Tõlla” talusse. „Tõlla” talu on waatamisewäärt just oma haruldaste maaparanduse tööde poolest. Talu asub peaasjalikult raba peal ja soo põllukstegemine ei ole siin mitte kerge töö olnud. Sooparandusetöid on „Tõllal” alustatud juba 60 aastat tagasi praeguse peremehe wanaisa ajal, jätkanud on algatud tööd isa ja wõib olla, läheb alles pojal korda seda lõpetada. Kolm põlwe järgimööda on siin kiwirahnude wahelt suure wisadusega kraawisid kangiga läbi raiutud, soode wahel teed sisse ehitatud, neid sügawalt kiwidega täidetud. Neljasajawakamaaline „Tõlla” talu „kõlbmata maa” sees on ligi 50 wersta kraawisid, mille tagajärjel see kõik lokkawateks wiljapõldudeks on muutunud. „Tõlla” taluomanik hra Meltsas töötab hoolega heinaseemne kaswatuse alal, kaswatab suuremal määral aruheina seemet ja parandab heinasorte. Nii on hra Meltsasel korda läinud meie metsikust keraheinast uut sorti saada, mis hiljem walmib ja selleläbi heinasegusse paremini kõlbab kui senised keraheina sordid. Edasi huwitab hra Meltsast rooside kultiweerimine. Huwitaw oli näha weel hra Meltsase konstrueeritud tihasetoitmise abinõu, mille läbi tihased aeda meelitatakse, kus nad rohkesti kahjulikka putukaid häwitawad.
Huwitawad on ka praeguse peremehe isa poolt konstrueeritud kiwitõstmise ja -wedamise riistad, mille abil töötamine lihtne ja kerge. Niisama on sellesama isiku poolt konstrueeritud torukraawide kinniajamise raam.