Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Arhitektuur

Hummuli mõis

Hummuli mõisat (saksa k Hummelshof) on esmamainitud 1470. aastal. 19. sajandi teisel poolel kuulus mõis von Samson-Himmelstjernadele.

1914. aastal omandas mõisa Sangaste mõisast pärinenud Ermes von Berg. Kuna mõisaomanik võttis endale Soome kodakondsuse, siis mõisat koheselt ei võõrandatud. Mõis oli kuni 1929. aastani von Bergide käes rendil.

Von Samson-Himmelstjernade ajal 1860tel aastatel ehitati mõisa kahekorruseline neogooti stiilis peahoone. Puhta vuugiga tellishoone parempoolset nurka kaunistab kolmekorruseline kaheksatahuline torn, mis lõpeb sakmelise karniisiga. Hoone vasakut tiiba kaunistab kaheosaline astmikviil.

Võõrandamisjärgselt on pikki aastakümneid kasutanud hoonet kool, mille tarbeks on seda 20. sajandil ka veidi ümber ehitatud.

Esimesed teated Hummuli mõisa kohta ulatuvad aastasse 1470.

Põhjasõja ajal, 1702. aastal peeti Hummuli mõisa lähedal lahing, milles osales Vene poolel (väejuht Boriss Šeremetjev) 16  000 – 17  000 ja Rootsi poolel (väejuht Wolmar Anton von Schlippenbach) veidi üle 7000 mehe. Kuulnud Vene armee lähenemisest, otsustas vägedega Sangastes resideerinud Schlippenb ach asuda positsioonidele Väikesest Emajõest lääne pool Hummuli mõisa juures, lastes seejärel hävitada üle jõe viiva silla. Vene väed (kelle hulka kuulus ka kalmõkke, tatarlasi ja kasakaid) parandasid silla ning jõudsid jõe läänekaldale. Venelastele tuli abiks ka erakordselt kuiv suvi, mistõttu veetase jões oli väga madal. 18. juuli (vkj) lahingu tulemuse otsustas Vene vägede arvuline ülekaal. Kuus tundi kestnud lahingus lõi Vene ratsavägi suurtükiväe turmtule toetusel Rootsi ratsaväe põgenema. Rootsi jalaväe meeleheitlik vastupanu lahingu kulgu enam ei muutnud. Rootsi armee kaotas langenute, vangistatute ja desertööridena 3500–3700 meest. Venelaste kaotusi on hinnatud 1000–1500 mehele. Pärast kaotust Hummuli lahingus ei suutnud rootslased Vene vägedele enam tõhusat vastupanu osutuda.

2002. aastal pandi mõisa ette lahingut meenutav mälestuskivi. Hummuli mõisa neogooti stiilis härrastemaja ehitati 1860. aastail, mil mõis kuulus SamsonHimmels tjernade suguvõsale.

Tellishoone parempoolset nurka kaunistab kolmekorruseline kaheksa tahuline torn, mis lõpeb sakilise karniisiga. Hoone vasakut tiiba ehib kaheosaline astmikviil.

1880. aastail laiendati mõisaparki jõeni ja rajati tenniseväljak. Katsetati ka forellikasvatust. Alates 1930. aastast asub mõisahäärberis kool.