Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Arhitektuur

Talupojaühiskonnas puudud avaliku ja privaatse vahel selge piir. Toonase majad ei olnud jaotatud erineva otstarbega  ruumideks, nagu ma tänapäeval oleme harjunud.

On väidetud, et kõige paremini kajastab ühiskonnas toimunud psühholoogilisi muutusi elamu areng (Pärdi, 2012). 

Vanemad taluhäärberid, mida leidub kõige enam Mulgimaa lõunaosas Halliste, Karksi ja Helme kihelkonnas, ei erine üksteisest kuigipalju. Valdavalt olid need lihtsad ja suhteliselt pikad, madalad ja kõrge poolkelpkatusega  ning kahe korstanga palkmajad, kuid neid ehitati ka tellistest (Pärdi 2012).

Eriti palju muutus Eesti maaerhitektuur 20. sajandil. Esmajoones Mulgimaal arenes vahetult enne Esimest maailmasõda elamuarhitektuur hoopis uuele tasemele. Uus põlvkond ja uueed peremehed olid oma esivanematest haritumad ja suurema maailmapildiga. Muututi nõudlikumaks nii välisilme kui ka siseplaneeringu ja elutingimuste osas.Veel suurema hooga kui elamuid, uuendati majandushooneid.

20. sajandi algul toimus talumajade juures veel üks tähtis muutus - senised maalähedased  ja madalad majad hakkasid pürgima ülespoole. Võeti kasutusele pööning ning hakati ehitama ärkleid ja uuke. Samuti hakati 20. sajandi alguses ehitama rehemajadele juurde väga palju nii kinniseid kui ka lahtisi trepikodasid ning klaaspalkoneid - verandasid. Väga hea pildi rehemaja ehituslikust arengust Mulgimaal saab Tätta talust Karksi-Nuia lähedal.

Esimene arhitektimaja Eesti talus ehitati juba 1913 Mulgimaal Puisil (Pärdi, 2012). 1920.-1930. aastail ehitatid taludesse juba rohkesti moodsaid elumaju arhitektide või ehitusinseneride kavandite järgi. Eesti riik andis tuhandeile uustalunikele pikaajalist ehituslaenu, kuid nõudis, et maja tuleb ehitada projekti järgi.

Mulgimaa taluhäärberitest

Mulgid hakkasid esimestena ehitama moodsaid ja esinduslikke elumaju - häärbereid (allikas: ERM). Uusi maju ei ehitatud enam esivanemate eeskujusid järgides, nagu oli aastasadu tehtud rehemajade puhul, vaid ideid hakati võtma mõisast ja linnast. Majad muutusid põhjalikult nii väliselt kui sisemiselt - uhkemaks, mugavamaks, puhtamaks, avaramaks. 

Kõige lühemalt tähendab häärber eesti keeles härrastemaja. Üldiselt nimetati Eestis häärberiteks jõukate suurtalude rehest lahku 

ehitatud ruumikaid elumaju, mille eeskujuks olid mõisahooned, vallamajad, koolimajad ja linnaelamud.Nimetus tuleneb saksa keelest - Herberge - mõisa ametnikemaja. Mulgimaal tähendas häärber mõisa peahoonet ning kõige suuremaid, mõisahoone-taolisi elamuid. 

Peale praktilise otstarbe oli häärberitel suur sümboolne tähendus - nende kaudu väljendasid peremehed oma jõukust ja ühiskondlikku seisundit. Aja jooksul muutus häärberite arhitektuur aina mitmekesisemaks, peegeldades omaniku isiklikku maitset, arusaamu, ambitsioone, majanduslikke võimalusi jmt. Eriti nõudlikud peremehed lasid oma maja projekteerida õppinud arhitektidel. 

Häärberis oli 4–6 elutuba, sh suur saal ehk võõrastetuba ja peretuba, mida võib pidada häärberi põhitunnusteks. Häärbereis oli veel söögituba, peremehe magamistuba, köök, mitu esikut ja sahvrit, peaaegu alati veranda, harvem ka kirjutustuba ehk peremehe kabinet ning veel harvemini sisekäimla ja vannituba. Uuemais häärbereis hakati suuremat tähelepanu pöörama ka tööliste ruumidele.

Halliste kihelkonna taluhäärberid - moodsa taluelu sümbolid

Talude päriseksostmine muutis põhjalikult kogu elu-olu.

Uute moodsate taluelamute ehitamine oli Eestis lahutamatult seotud talude päriseksostmisega. Teisiti ei olnud see ka Hallistes – oma talu pärisperemeheks saades asuti suure innuga majapidamist uuendama ning üks tähtsamaid ettevõtmisi oli majaehitamine.

Esimene talu osteti siinmail juba 1843. aastal Abja mõisas: samast vallast pärit vennad Johann ja Henn Kasse (Kase) omandasid 4000 hõberubla eest parun Georg Stackelbergilt Losu-Epu kolmehobusetalu.

Juba üheksa aastat hiljem olid nad tasunud kogu ostusumma koos intressidega (EAA 3760.2.119.147–162). Talude ostmise protsessi tegelikuks alguseks Hallistes ning kogu Eestis võib pidada 1853. aastat, mil Abja „hull parun“ Reinhold von Stackelberg müüs korraga ära 25 talu ning 1854. aastal veel neli talu. 

Heiki Pärdi artikkel

Murri häärber

Murri häärber Muri küla Karksi vald Mulgimaa

Murri häärber on ainulaadse arhitektuuriga kahekorruseline Lõuna-Eesti taluniku häärber, mida võib pidada Eesti iseseisvuse esimeste aastakümnete talukultuuri näidiseks.

Abja linavabriku hoonetekompleks

Abja linavabriku hooned ehitati aastatel 1913-1914. Kooost tootmishoonete rajamisega ehitati ka kontorihoone ja rida abihooneid.

Abja linavabrik, esimene soojaveeleotamisega linavabrik Tsaari-Venemaal, tegutses aastatel 1914–90, peamine tegevusala oli linavarte töötlemine ja värnitsa valmistamine.

Tõrva kõrtsihoone

Aadress: Valga mnt 1 Tõrva

Tõrva asula ajaloolisesse südames, viie tee ristumiskohas paiknev 19. sajandi lõpule iseloomulik historitsistlik kõrtsihoone moodustab koos Tartu ja Valga tänava alguse hoonetega Tõrva linna ajaloolise tuumiku, mille ümber hakkas koonduma linnale iseloomulik aktiivne äritegevus.

Aastatel 1998-2000 hoone renoveeriti. Nüüd peetakse kõrtsihoonet Tõrva linna sümboliks ja üheks ilusamaks ehitiseks.

Mulgi häärber elik Puka häärber

Asukoht: Halliste

76-hektarise talu ostsid 1867 Alexander Nimrod ja Johann Utt. 1881 läks talu võlgade katteks oksjonile, kus selle ostis kaupmees Ed Käärik. 

1900 ostis talu linakaupmees Voldemar Mathiesen, kes selle omakorda 1912 müüs Peeter Pukile. Temalt ka päri nimi Puka. 1940tel talu võõrandati, siin asus MTJ ja hiljem sovhoosi keskus (Pärdi, 2005).

Maja lasi ehitada 1910 läti ehitusmeistritel Voldemar Mathiesen. See on nurgatorniga kahekorruseline suur L-kujulise põhiplaaniga juugendlik palkhoone.Juugendlike joontega ning pigem 2-korteriga linnavillat meenutav elumaja. L-kujulise põhiplaaniga hoonel on kaks
aktsenti: nurgaerkerilt tõusev kaheksatahuline torn ning läbi kahe korruse ulatuv poolkinnise rõduga juugendlik portikus.

Erandlik ning hästi säilinud näide Mulgimaa häärberist. Erandlik, mõneti edvistav hoone 20. sajandi alguse taluarhitektuuri kontekstis.

Pöögle vallamaja ja koolimaja

Aadress: Maie Leeli küla Karksi vald 

Vallamaja on Lõuna-Eestile iseloomulik poolkelpkatusega suhteliselt pikk puithoone, mille esiküljel on kolm sissepääsu ning katusel vintskapaken; tagakülje paremas servas varusissepääs, mille ette on tehtud uuem lahtine piirdega terrass. Vallamaja mõõdud 9,88 x 21,36 meetrit

1867. aastal ehitati Maie talu maadele Pöögle valla ühine kooli- ja vallamaja. Ühine hoone oli kahele asutusele kitsas ja seetõttu laskis Pöögle mõisa omanik krahvinna Emma von Mellin ehitada 1875. aastal vallale uue koolimaja, mida talumaade järgi hakati kutsuma Maie kooliks.

Vana kooli- ja kohtumaja jäi sellest alates üksnes vallavalitsuse tarbeks. Pärast Karksi ühendvalla moodustamist 1939 jäid Pöögle vallamajja korterid.

Alates 1949. aastast kuni 1996. aastani kuulus hoone Kõrgemäe sovhoosile, siis müüdi see Asta Jaaksoole. 1983. aastast on vanas kooli- ja vallamajas August Kitzbergi tuba-muuseum, mida peab Asta Jaaksoo. 1996. aastal remonditi hoone eksterjöör Muinsuskaitseameti tellimusel
         

Kissa häärber elik Inseneri loss

Aadress: Abja-Ülemõisa Abja vald 

Kissavara OÜ omandus.

Abja linavabriku omaniku Mats Kissa villa, asub vabriku taga. Rahvasuus tunti Inseneri lossina.

Hoone ehitasid saksa töölised. Kõrge kivikatusega hoone on elavalt liigendatud Nurgad dekoreeritud sõõrmotiividega (sarnast motiivi
võib ümbruskonna majadel veel näha).
I korrusel olid kabinet, elutuba, kaks saali, veranda ja söögituba ning kolm magamistuba, II korrusel kakskülalistetuba, peosaal ja teenijatoad. Saalides oli pähklipuumustriga tammeparkett. Elutoas tammepuust lagi, muud laed olid kaunistatud kipsornamentidega. Kamin oli kaetud Meissneri portselanist kividega ja fuajee laes oli kasutatud klaasi. Maja juurde kuulus garaaž autojuhikorteriga ja prantsuse stiilis
aed. 

 

Heimtali endine külakoolimaja

Aadress: Heimtali Viljandi vald, kontakt  439 8126

Heimtali vanas külakoolimajas asub täna Heimtali muuseum.

Endine külakoolimaja on kaunis maakiviehitis aastast 1864.

Külastajail on võimalus tutvuda täiusliku koguga rahvusliku käsitöö näidistest, näha vanu majapidamistarbeid ja saja aasta tagust klassitoa sisustust.

Laste mängutoas ootab terve kari kindamustris kootud põrsaid, kasse jm. koduloomi.

ERM Heimtali muuseum

Tätta talu

Asukoht: Tätta talu Metsaküla küla Karksi vald

Tätta on vanim säilinud mulgi talukompleks, kus lisaks rehihoonele on hiljem rajatud karjalaut, viljakuivati koos aidaga, riistakuur ja saun. Hooned on tumepruunide seinte ja valgete aknaraamidega. Uhked on majandushoonete maakividest laotud heleda vuugiga soklid.

Tüüpiline 19. sajandi rehielamu on ehitatud 1860. aastal. Kambritepoolsesse otsa on ehitatud rohkete klaasakendega veranda. Rehealune on kasutusele võetud loomalaudana. Laastukatus on asendatud eterniidiga. 1894 ehitatud laudahoone on pikk, kõrgel maakivisoklil viilkatusega majandushoone. Lauta sissepääsud on kolme kahe poolega ukse kaudu. 

Helme pastoraat

Kirikuküla Helme vald

Helme kiriku pastoraadihoones asub täna Helme koduloomuuseum.

18. sajandi lõpule iseloomulik baroksetes vormides varaklassitsistlik pastoraadi peahoone asub pargiansamblis. Varaklassitsistlik pikk 1-korruseline poolkelpkatusega krohvitud tellistest ehitis, mille idapoolse otsa all on silindervõlvidega kelder. Sümmeetrilisi fassaade ilmestab peene hammasfriisiga telliskarniis. Hoone keskel on vestibüül ja selle taga suurem saal, millest hargnevates anfilaadsüsteemis ruumides on säilinud hilisklassitsistlikud tiibuksed ja pottahjud. 1998. aastal taastati hoone esifassaadil suur puidust veranda. (Juhan Maiste, Olev Suuder, 1999 )

Helme pastoraadi peahoone on ehitatud 1779. aastal. 19. sajandi viimasel veerandil toimusid hoones suuremad ümberehitused. Hoone esifassaadil domineeriv suur veranda taastati 1998. aastal.

 

Mõisaküla raudteekasarmud

Mõisakülas on Radtee tn 3, 4, 5, 6 ja 7 peaaegu autentsel kujul säilinud tsaariaegne töölisasula tänav.

Kasarmutänava agulimiljöö on hämmastavalt ehe: lisaks tööliselamutele on säilinud suurem osa kõrvalhoonetest. Kuna nii kuure, käimlaid ja ka elamuid pole aastakümneid remonditud, siis on üldpilt terviklik, samas erinevas seisus. Osa kasarmutest on tühjad või pooltühjad.

1897. aastal Mõisaküla-Viljandi raudteeliin (Mulgi raudtee), millest sai alguse Mõisaküla linna areng. Paar aastat hiljem alustas Mõisakülas tööd raudteetehas ning töölistele ehitati raudtee äärde kasarmud. Rööbiti raudteega asetatud pikad kasarmuhooned on 1- korruselised, millele on hiljem katusekorrusele korterid välja ehitatud. Aknaid ning räästast ääristab ajastule omane saelõige.

Tihedalt üksteisele järgnevad majad moodustavad tiheda struktuuriga tänava, mida täiendavad iga maja ees teisel pool “tänavat”
paiknevad kuurid, välikäimlad ning mätaskeldrid. Interjööris säilinud algsed uksed jne.

Holstre koolimaja

Aadress: Holstre Viljandi vald

Kool tegutseb majas ka täna, Holstre kool veebis

Näide 1930. aastate moodsast  algkoolimajast. 

Holstre algkooli arhitekt oli August Volberg, 1933-35
Maalilise järve kõrgel kaldal paiknev koolimaja on näide 20. sajandi kolmekümnendatel maapiirkondadesse ehitama hakatud edumeelsetest
maakoolimajadest. Erandliku ruumjaotusega hoone alumisel korrusel asus internaat, korterid kooli juhatajale ja õpetajatele, ülemisel klassiruumid ja saal.

Eriomaseim detail on esindusfassaadil sissepääsu kohal paiknev pikk saaliakna lint.
Hoovis on säilinud algne osaliselt kivivundamendil palgist kõrvalhoone. 

 

Tarvastu valla- ja kohtumaja

Aadress: Posti 52b Mustla

1868. aastal ehitatud valla- ja kohtumaja (üks kaheksast toona valminud vallamajast)

2005. aastal kolis värskelt remonditud kõigiti mugavatesse ja kaasaegselt sisustatud ruumidesse – Tarvastu raamatukogu.

Tarvastu valla- ja kohtumaja oli sel perioodil ehitatud valla- ja kohtumajade seas suhteliselt erakordne ja üldpilt hoonest on säilinud tänaseni.

Vallamaja on ristkülikukujulise põhiplaaniga viilkatusega kivihoone, mille esikülje keskse sissepääsu ees on puidust palkon, tagaküljel aga tuulekoda (viimasest ka pääs maja all olevasse keldrisse). Varusissepääs on olnud ka maja paremas otsas, kuid see on nüüdseks kinni müritud. Hoone esiküljele on hiljem lisatud mansardkorrus, tagaküljele aga ärklituba. Vallamaja mõõdud 10,97 x 25,69 meetrit. Hoone välisseinad on dekoreeritud lubimördi sisse tihedalt pikitud graniitkivikildudega, mis moodustavad ka mitmesuguseid geomeetrilisi kujundeid nagu ristid, ringid jms.

Posti tänav Mustlas

Ruumiliselt ja arhitektuurselt terviklik vabariigiaegne väikelinna kesktänav.

Mustla kesktänava (Posti tn) ja turuplatsi hoonestus pärinev valdavalt 1910-1940.

Turuplatsi ümbruses on esinduslikumad elamu-ärihooned, edasi (vt Posti 27), pretensioonitut inseneriarhitektuuri esindavad 1- ja 2- korruselised Eesti alevitele iseloomulikud elamud.

Posti 27 on Mustla sümbolehitis oma nurgatorniga. Ehitatud 1926.

Ärma talu

Ärma talu Veskimäe küla Abja vald Mulgimaa

Ärma talu kuulus president Toomas-Hendrik Ilvese vanaisale, tööstur Peeter Rebasele. Hooneid kasutas pärast sõda kolhoos ja sovhoos. Vna häärber hävis 1970.dail aastail.

Härra president on talukompleksi uuesti üles ehitanud ja see on presidendi kodu.

Talu kuulub Ilveste suguvõsale juba 1763-ndast aastast.

Talu pindala 82 ha.

Taagepera loss

Esimesed teated Taagepera mõisast (saksa k Wagenküll) pärinevad 16. sajandist. 17. sajandi algul kuulus mõis von Rehbinderitele. 1674. aastal omandasid mõisa von Stackelbergid, kelle kätte jäi see 18. sajandi lõpuni. Sealt pärineb eesti keelde mugandatuna ka mõisa eestikeelne nimi, samal ajal kui saksakeelse nimena jäi käibele vana eestikeelne kohanimi (Vaoküla).

1819 sai pankrotti mineva mõisa omanikuks kreisipealik ja Riidaja mõisnik Bernhard Heinrich von Stryk (1746–1829), kes oli 1782. aastast abielus Friedrich Joachim von Oettingeni õe Anna Elisabeth von Oettingeniga (1763–1825). 1822 andis tema mõisa omakorda üle oma pojale Magnus von Strykile (1795–1827). Temalt päris mõisa ainus poeg ja pärija Bernhard von Stryk (1827–1912), kes omakorda 1909. aastal kinkis 370 000 rubla väärt mõisa oma pojale Hugo von Strykile (1860–1941).

Hugo von Stryki ja tema 1896. aastal Taageperal sündinud poja Percy von Stryki kätte jäi mõis 1919. aasta maareformini.

Endine Taagepera kõrtsihoone

Mõisa aegadel 19.- 20. sajandi alguses asus hoones kõrts ning seejärel mõisa tislerikoda.

Nõukogudeajal paiknes hoones kauplus, raamatukogu ja postimaja.

Hetkel tegutseb endises mõisa kõrtsihoones majutusasutus ning hoone on OÜ Kivimäe Hosteli kasutuses.

Moonakamaja Taageperas

Moonakate maja Taageperas Helme vallas.

Mõisaaegadel elasid hoones moonakad, täna jaotatud korteriteks.

 

Heimtali mõis

Mõisa on esmakordselt mainitud 1528. aastal – siis kandis see nime Linsen.

Praeguse nime on Heimtali saanud 18. sajandi lõpul. Praeguseni säilinud peahoone on rajatud Peter Reinhold von Siversi poolt tema enda jooniste järgi (valmis 1860. aastal).

Heimtali jäigi Siversite perekonnale kuni maareformini. Viimane omanik oli Friedrich von Sivers. Pärast mõisate võõrandamist oli siin riigimõis ja alates 1932. aastast on peahoones kool. 

Heimtali mõisa loost

Peahoones asub Heimtali Põhikool. 

Heimtali mõisa ringtall

Heimtali mõisa ringtall on ehitatud mõisnik Hermann Friedrich Georg  von  Siversi (1819-1867) ajal. Ta oli hariduse saanud Peterburi Mereväe kadetikorpuses, töötas Pulkovo observatooriumis astronoomia õppejõuna kaptenleitnandi auastmes.

Hermann von Sivers sai Heimtali mõisaomanikuks 1851. aastal. 

Tõenäoline ringtalli valmimise aasta on 1866, säilinud suurel maakivil. Hoone oli ehitatud põhiliselt maakividest. Uste ja akende juures on kasutatud tellist.

Ringtalli seinad on umbes viie meetri kõrgused ja poole meetri paksused. Hoone siseõu on 0,2 hektarit. Kaks võimsat kaarjat sissekäiku võimaldasid hoonest otse läbipääsu. Hoonel on olnud algselt mitu funktsiooni. Seal paiknesid hobusetall, lehmalaut, nuumhärgade laut, tõlla-  ja vankrikuur, tallimehe tuba.

Heimtali juustukoda elik viinaköök

Historitsistlikus stiilis kõrvalhoone silmapaistev näide mõisaansamblis, ehitatud 1832.aastal. Heimtali mõisa ajal tegutses hoones meierei ja juustukoda.

Historitsistlik nelja ümara nurgatorniga (tõmbekorstnaga) maakivist hoone meenutab keskaegset linnust. Hoone oli väidetavalt algselt viinaköök, 1860. aastaist meierei ja juustukoda, mis tegutses kuni 1938. aastani Heimtali mõis ja park.

Hoone restaureeriti 1984.aastal.

NB! Eravaldus.

Abja kultuurimaja

Aadress: Abja kultuurimaja Pärnu mnt 28 Abja-Paluoja

Arhitekt Arnold Matteus, korduvkasutusprojekt 1950. 

Stalinistlik väikelinna kultuurimaja, mida on ehitatud veel Antslas, Keilas, Jõhvis.

Üsna lihtsale eksterjöörile - millele küll lisab suurejoonelisust neljale korintose sambale toetuv portikus – vastukaaluks on interjöör tõeliselt pidulik.
Kesksest vestibüülist tõuseb trepp II korrusele, kus on sammastega kujundatud avatud trepirõduga jalutussaal ning rohke stukkdekoori
ja seinatahveldisega saal.

1990. aastatel on Kai Kaljo teinud oma diplomitööna saali tahveldisele sürrealistliku freskoseeria

Ärihoone Abjas - endine pangahoone

Aadress: Posti 3 Abja-Paluoja

Arhitekt E.J.Kuusiku heimatstiilis loomingu näide .Ehitatud 1929 pangaks. 1934. aastast postkontor.

Kahekorruseline ja väljaehitatud ärklikorrusega krohvitud kivihoone, mis jätkab saksa heimatstiili eeskujude järgimist eesti arhitektuuris. Hoonet katab kõrge punaste S-kividega kelpkatus.Fassaad on rahulik ja hästi proportsioneeritud. Ülemise korruse aknad on väiksemad ja akendevahelise müüritise pinda katab diagonaalmuster, alumisi suuremaid aknaid ühendab metallvõre.

Hummuli mõis

Hummuli mõisat (saksa k Hummelshof) on esmamainitud 1470. aastal. 19. sajandi teisel poolel kuulus mõis von Samson-Himmelstjernadele.

1914. aastal omandas mõisa Sangaste mõisast pärinenud Ermes von Berg. Kuna mõisaomanik võttis endale Soome kodakondsuse, siis mõisat koheselt ei võõrandatud. Mõis oli kuni 1929. aastani von Bergide käes rendil.

Von Samson-Himmelstjernade ajal 1860tel aastatel ehitati mõisa kahekorruseline neogooti stiilis peahoone. Puhta vuugiga tellishoone parempoolset nurka kaunistab kolmekorruseline kaheksatahuline torn, mis lõpeb sakmelise karniisiga. Hoone vasakut tiiba kaunistab kaheosaline astmikviil.

Võõrandamisjärgselt on pikki aastakümneid kasutanud hoonet kool, mille tarbeks on seda 20. sajandil ka veidi ümber ehitatud.

Õisu mõis

Mõisakompleksi õu on poolkaarjas ja selle ümber paiknevad härrastemaja, tall-tõllakuur, ait-viinakelder ja valitsejamaja. Peale nende kuulub ansamblisse veel ligikaudu 30 erinevat hoonet.

Õisu mõisa peahoone rajati 1760. aastail.

Mõisa ümber on mitmete terrassidega barokne mõisapark ning sellele lisandub Vidva jõe orus laiuv inglise stiilis maastikupark.

Sooglemäe

Aadress: Sooglemäe Ala küla Helme vald Valgamaa 68407.

Sooglemäe kinnistu suurus on 6,8 ha.

Kinnistu koos hoonetega kuulub Mulgi Kultuuri Instituudile. Instituut on selle saanud kingitusena Taagepera lossi omanikelt.

20. sajandi alguse Mulgi talu hoonetekompleks taastatakse ja renoveeritakse Mulgi Külastuskeskuseks loodetavasti aastaks 2018 - Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks.

Vana-Kariste vallamaja

Vana-Kariste Halliste vald

Vana-Kariste külas asunud vallamaja ehitati 1892.

See on silmapaistva dekooriga stiilne tellishoone.

1940–49 kasutati hoonet Vana-Kariste kooli internaadina. 1979. aastani paiknes majas raamatukogu ja 2005. aastani postkontor.

Hoones on olnud ka Kariste kolhoosi ning Halliste sovhoosi Vana-Kariste osakonna kontor (1971–92), samuti elukorterid. Umbes 1973–1983 kasutati ka rahvamajana.

2000 hoone erastati (Eesti Entsüklopeedia).

Õisu mõisa sepikoda

Aadress: Õisu Halliste vald

Külastamiseks vajalik etteteatamine 5118 697

Ehitatud 1893. aastal vana sepikoja kohale. Õisu sepikoda oli toonase aja üks suurimaid sepikodasid Eestis. Sepikojas ja sepapere eluruumides on säilitatud 20 saj. alguse interjöör.
Eksponeeritakse ajastukohaseid tööriistu ja tarbeesemeid, korraldatakse seminare, teemaõhtuid, ärikohtumisi ja õpilastele ajalootunde. 
 

Helme mõisa sepikoda

Helme mõisa sepikoda on ehitatud 1895, olles 19. sajandi lõpule iseloomuliku historitsistliku maakividest sepikoja näide mõisaansamblis.

Maantee poolt on hoone ühekorruseline, õue poolt pooleteisekordne viilkatusega lõhutud maakividest ehitis. Lõunapoolne otsafassaad on lahendatud laiadele kivipostidele toetuva ulualusena, mille all asusid sepikoja väravad. Parempoolne tiib on ümberehitatud kaupluseruumideks. (Juhan Maiste, 1984)

Kille taluhäärber

Kille taluhäärber asub preguses Abja vallas. 

1899. aastal ehitatud Kille talu häärber oli esimene vanemaist taluelamuist arhitektuurilt teravalt eristuv elumaja Halliste kihelkonnas. 

Meltsa-Tõlla talu

Põllumajanduse ajalukku on 20. sajandil päris tugeva jälje jätnud Meltsa-Tõlla talu – üks kolmest Vana-Kariste kroonumõisa Tõlla talust Mulgimaal (Pärdi, 2015)

150 hektari maaga Tõlla Villemi nr 6 talu ostis 1863. aastal päriseks Villem Meltsase poeg Hans Meltsas (1841–1904), kelle järgi hakati talu rahva seas kutsuma Meltsa-Tõllaks. Hans oli väidetavalt esimene Eesti talumees, kes Voltveti mõisa eeskujul hakkas tegema silo, kaevas oma maadel üle 30 kilomeetri kuivenduskraave ja ehitas mitu kilomeetrit väga korralikke kiviteid.

Laatre jaamahoone

1926. aastal avati Abja - Mõisaküla vahelisel raudteelõigul uus jaam - Laatre.

Samal aastal valmis ka stiilne Laatre jaamahoone, mis on Eesti väikeraudteede miljöö ehedaks näiteks.

1973 kitsarööpmeline raudtee suleti.

Jaamahoone on kultuurimälestisena kaitse all.

Mulgi raudtee

Karksi mõisa valitsejamaja

Karksi mõisa valitsejamaja on ehitatud 19. sajandi.algul, ümberehitatud 19. sajandi lõpul.

Keskmise suurusega ühekorruseline kiviehitus. Kõrgel soklil. Hoonet katab poolkelpkatus. Nurkad rusteeritud nurgaliseenidega. Viilude all lai vahevöö. Hoone otsale on ehitatud kõrgel soklil puitveranda.

Endises valitsejamajas asub Karksi külamaja, Karksi kolhoosi tubamuuseum ja memme-taadi kamber ning raamatukogu.Muuseumis on välja pandud Karksi kolhoosi ajalugu, arengut ja töövõite kajastavad materjalid. Memme-taadi kambris on eksponeeritud vanad rõivad, mööbli- ja tarbeesemed. Mõlemad pisimuuseumid kajastavad kohalikku eluolu erinevatel aegadel.

Kärstna mõis

Mõis loodi 1678. aastal naabruses paikneva Helme mõisa maadest eraldamisega. 1740. aastast kuni 1919 aset leidnud võõrandamiseni kuulus mõis Anrepite aadliperekonnale ning viimane võõrandamiseelne omanik oli Konrad von Anrep.

Kärstna mõisa tutvustus

Mõisa kahekorruseline peahoone on ehitatud mitmes järgus. Tema vanim osa on 18. sajandi lõpu kahekorruseline varaklassitsistlik ehitis. 1900. aasta paiku lisati sellele algsega risti paiknev teine tiib, mis tegi hoone endisest pea poole suuremaks. Kogu hoonele anti selle ümberehitusega juugendlik väliskuju.

Uus hoone sai püsida aga ainult mõne aasta, kuni 1907. aastal valla pääsenud tulekahju jättis sellest alles vaid müürid. Tulekahjujärgselt taastati mõisahoone arhitekt Otto Wildau projekti järgi küll endises mahus, kuid juugendi asemel hakkas domineerima seal neoklassitsism, millele lisandusid vaid üksikud neobaroksed ja juugendlikud sugemed.

1924- 2014 tegutses mõisas kool.

Barclay de Tolly mausoleum

Kõrgklassitsistlikus stiilis mausoleum on ehitatud 1823. aastal Peterburi arhitekti, akadeemik Apollon Štšedrini projekti järgi. 

Mausoleumi fassaadi kaunistab kahe sambaga portikus ja selle kohal paiknev suur segmentkaarne aken. Obeliskikujulise hauamonumendi on loonud skulptor Vassili Demut-Malinovski. Mausoleum on avatud muuseumina.

Suursugune hauaehitis on maa-aluse hauakambriga, mille tellispõrandale on asetatud vürst Barclay de Tolly ja tema abikaasa sarkofaagid koos metallist pärgadega. Hauakambri kohal asub altariruumina kujundatud kabel, mille keskel viib trepp hauakambrisse. 

Puisi taluhäärber

Varasemaist taluhäärbereist ruumijaotuselt oluliselt erinenud Puisi uue maja ehituskavandi tegi vahetult enne Esimest maailmasõda 1913. aastal Karl Burmani ja Artur Perna arhitektibüroo.

Artikkel Maakodus 2016

1913. aastal valmis Uue-Kariste kandis Puisi talus esimene arhitektide projekteeritud häärber. Oma aja kohta väga moodsa projekti autoriteks olid Karl Burman ja Artur Perna, kelle isa Jaan pidas Abjas kõrtsi. Puisi oli esimene taluhäärber Eestis, mis on ehitatud arhitektide projekti järgi.

Nelja korstnaga juugendliku puumaja põhikorruse pindala oli projekti järgi 300 m², peale selle lahtine avar veranda (25 m²) ning lisaks 70-80 m² mansardkorrusel ehk kasulikku pinda kokku umbes 400 m². Eluruumid olid projekti järgi 11 jalga ehk 335 cm kõrged. Alumise

l korrusel oli avar ühine köök talurahvale ehk peremehele ja pererahvale ehk talu tööperele, suur söögi- ja eluruumina kasutatav peretuba ning eraldi magamistoad poistele ja tüdrukutele.

Peremehe poolel olid veel kabinet ehk töötuba, võõrastetuba ehk saal ja söögituba, mida eraldas kokku lükatav sein (pindala kokku 54 m²), kaks magamistuba, vannituba, kaks väljakäiku, kolm sahvrit ning lahtine rõdu ehk veranda.

Häärberi makett valmis 2009 ja seda saab näha Abja muuseumis.

Holstre vallamaja

Vallamaja paikneb Holstre külas suure Viljandi - Mustla tee ääres.

Holstre vallamaja ehitati 1780. aastatel (algselt Holstre mõisa valitsejamaja ja mõisaköök). 1865. aastast oli hoone valla rendil ja 1870. aasta paiku ostis Holstre vald selle riigilt ära.

1881. aastal tehti põhjalik ümberehitus ning 1881. aasta ümberehituse tegi ehitusmeister Jaan Tarinoff

Hoone teenis omavalitsus- ja administra­tiivhoonena 1973. aastani.

Vallamaja on ristkülikukujulise põhiplaaniga kõrge soklikorruse ja poolkelpkatusega suur kivihoone. Hoonel on sissepääsud mõlemas otsas, kus alumine uks viib soklikorrusele ja ülemine põhikorrusele. Hoone paremas otsas on põhikorruse ees silikaatkivist postidele toetuv rõdu ning vasakus otsas puidust palkon. Vallamaja mõõdud 14 x 22,30 meetrit

Kävardi talu

Vana-Kariste kroonumõisale kuulunud 120-hektarise talu ostis 1884 Baltimaade Riigivara Valitsuselt 2175 hõberubla eest Hendrik Kevard (ka Kevart v Kävart). 1908 ostis talu oksjonilt 10 643 rbl eest endale talupoeg Aleksander Roger. Kui vanaperemees 1924 suri, pärisid talu tema pojad Oskar ja Alfred. '

1935 ostis Oskarilt mõttelise poole ära Šveitsi kodanik Hilda Heuberger-Kapsta (EAA 3760.3.2797).

.Elumaja on projekteeritud 1936 aastal Berni arhitekti Hans Streitil poolt. Valminud 1937. aastal, pilt on aastast 1938.

Omanike lugu

1940. aasta suvel talu sundvõõrandati. 1946 loodi Kävardil Abja Invaliidide Kodu koos abimajandiga Kävardi. Hiljem kandis ta nime Abja Internaatkodu (1981), Vana-Kariste Internaatkodu (1983), Vana-Kariste Hooldekodu (1992).

Kui talu 1997 pärijaile tagastati, kolis asutus Kävardilt välja. Hoone on olnud kasutusel suvekoduna.

Taagepera mõisa vesiveski

Aadress: Taagepera küla Helme vald

Vesiveski on ehitatud 19. sajandi keskel.Veski asus Taagepera lossi värava lähedal ja kuulus lossile. Töötas vesiturbiiniga. 1924. aastast andis veski elektrienergiat lossile (sel ajal sanatooriumile).

Maakividest ehitatud veski otsasein ja osa külgseinast on kaetud krohvitud. Maakividest müürides paikevad avad on ääristatud tellistega. Hoonet katab poolkelpkatus. Veski läänepoolses otsas on paiknenud möldri eluruumid, idapoolses otsas asub veskikoda koos kahe paari jahvatuskividega.

Hoones on põhikorrus ja katusekorrus, koos keskosas paikneva keldriruumiga, kuhu pääseb tagafassaadil asuva ukse kaudu. Siseruumes on säilinud lihtsad nikerdatud trepipiirded ja enamus algseid siseuksi. Samuti on säilinud enamus veski sisustusest.

Kuulub Valgamaa ühte hooneterikkamasse ajaloolise mitmekihilisuse säilitanud mõisaansamblisse. Veskis on säilinud enamus sisustusest koos ehitusaegsete arhitektuursete detailidega.

Turva vesiveski

Aadress: Hirmuküla Karksi vald

Vesiveski on ehitatud vanale veski kohale 19. sajandi teisel poolel.

Massiivne 2-korruseline, krohvimata telliskivikivihoone. Kaetud poolkelpkatusega. Keldrikorrus purustatud maakividest, avad markeeritud punaste tellistega. Kelba all ja katuseräästa all kaunistustega telliskarniis. Sisustus pole säilinud. 

Loodi mõisa puukuur

Mõis kuulus ordu ajal Tödwenite suguvõsale, 16. sajandi lõpust Klodtide suguvõsale ning 1679. aastast mõisate võõrandamiseni von Bockidele. Klodtide nimest on tuletatud ka mõisa eestikeelne nimi (Klotenhof=Loodi). 

Täna tegutseb kompleksis Loodi Arenduse MTÜ ja Rahvusliku Ehituse Selts. Nende kahe organsatsiooni eestvedamisel tegeletakse Loodis pärimusehituse kompetentsikeskuse loomisega. Mitmed hooned on renoveeritud Üks uhkemaid taastatud hooneid on täna puitkaunistustega puukuur.

Vaata Loodi mõisa arendusest 

RMK pärandkultuuri käsitlevad kokkuvõtted