Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Kombeid ja pärimusi

Rahvameditsiin

Rahvameditsiin 19.saj II pool - 20. saj I pool

Rahvameditsiinist ja pärimusest: Helme kihelkonnasHalliste kihelkonnasKarksi kihelkonnasTarvastu kihelkonnas ja Paistu kihelkonnas

Rahvameditsiin (folk-medicine; kansanomainen lääkentiede) põhineb perekonna või konkreetse paikkonna pärimusel, empiirilisel kogemusel või üleloomulikul ilmutusel. Arenenud kultuuriga ühiskonnas on rahvameditsiin tavaliselt vastandatud koolimeditsiinile ja ametlik meditsiin seda ei tunnusta (või tunnustab mööndustega).
Paralleelselt terminiga rahvameditsiin kasutatakse teaduslikes ja populaarteaduslikes tekstides sageli samas tähenduses mõisteid pärimusmeditsiin ja etnomeditsiin.
Rahvaarstide nimetusi on rikkalikult. Semantiliselt osutavad need rahvaravija isikuomadustele, ravimisspetsiifikale vms. Näiteks sõnadega ravijaid nimetati posijateks, sõnujateks, lausujateks, tilpajateks jne, lihtsamate ratsionaalsete ravivõtete pruukijaid vastavalt soonetasujateks, kupulaskjateks, aadri- või verelaskjateks jne (Saareste 1921: 422-425; Eisen 1920: 419-422; Saareste 1958-1963: I, 162-174, Lüüs 1960: 34).