Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Kombeid ja pärimusi

Paastumaarjapäev elik marjapunapäev

Paastumaarjapäev elik marjapunapäev on 25. märtsil, seda on ikka peetud ka naiste pühaks.Tegeist on kevade alguse pühaga. Pärast seda päeva ei võetud tares enam õhtuti tuld üles.

Naistel tuli mekkida punaseid jooke, kanda valgeid rõivaid ja naistetöid sel päeval ei tehtud.Sel päeval ei tohiks metsast puid raiuda ega puult oksa murda. Naiste töid peaksid sel päeval tegema mehed.

Selle päeva toitude hulka kuuluvad maarjapuna (punaseks värvitud õlu, viin, vein, mahl), punased marjad, ülepannikoogid ja karask. Tarvastu vana kombe kohaselt  küpsetati ka havimarjakooki.

Naised joovad Marjapunapäeval tervise ja õnne edendamiseks isekeskis marjapuna ehk punast jooki, mis võis sisaldada ka alkoholi.

Marjapunapäev on kõige tuntum punajoomise päev, millest saab palged punaseks kogu aastaks

Oluline oli ka nn kapsamaagia. Vaadati üle säilitatud kapsad (palju seemneid ennustas kahjureid ja kehva saaki), külvati esimesed kapsaseemned. Suurte kapsaste saamiseks keriti suuri lõngakerasid ja küpsetati suuri pannkooke ning karaskeid. 

Kapsamaarjapäeva nimi tuli aga sellest, et sel päeva oli vanarahval tähtsal kohal kapsastega seotud toimetused. Näiteks suurte laiade karaskite küpsetamine, et kapsad laiad lehed kasvataksid või soovitus lõnga kerida, et suuremad kapsapead kasvaksid. Üldiselt on maarjapäev üks rõõmsameelne kevadine püha, mil tähistati ka Maride, Mariade ja Maarjate nimepäeva. Uuemal ajal käidi Marisid koos pillimeestega hommikul üles laulmas ja Marid pidid pillimehi kostitama. Rahvauskumuse kohaselt ärkasid sel päeval üles satikad ja kärbsed, jänestel sündisid pojad ja kuldnokad kuulutasid kevade tulekut. Kui lombid ikka veel jäätunud olid, pidi tulema külm kevad.

Kaasajal käiakse Mulgimaal hommikuti päikesetõusu ajal Karksi kandis päikest tervitamas ja koos mekitakse nii punast jooki kui ka küpsetatakse pannkooke.