Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Kombeid ja pärimusi

Mardi- ja kadrikombestik ja laulud

Mardi- ja kadrilaulud

Mulgimaa vanemad viisid on kitsa heliulatusega ja üherealised, igale reale järgneb lühike refrään (märti, kadri).

Mulgimaa uuemad viisid on kaherealised, seal kasutatakse erinevaid pikki refrääne. Need on sageli spetsiaalviisid, mida lauldakse ainult sanditamislauludega. Viisid on mažoorse iseloomuga, tavaliselt oktavi ulatusega ning moodustavad koos 2-sõnalise või pikema refrääniga 4-osalise vormi. Mitmete tunnuste poolest meenutavad nad uuemate riimiliste salmilaulude viise ning on kasutusel rohkem kadri- kui mardilauludega. Mardi- ja kadrilaulud

Mardipäeva seost hingedeajaga on mõnes teates otse rõhutatud – ja nimelt ühiste toitude esiletoomisega, mille hulgas on ka käkid (Trv). Ühist leidub enim just mardisantidele jagatava osas. 

Kuke või kana tapmine ja ohvriliha söömine hobusetallis – sööjateks olid ainult mehed – on Mulgimaaga piirduv traditsioon, millel on muidugi oma välisparalleelid (vt Salve 1987).

 

                                                                                                            Kaart 1: Käkkide ja vorstide tegemise komme martidele

Hingede kostitamiseks tapeti Mulgi alal samuti linde. Seetõttu pole eriti üllatav, kuid on siiski rõhutamisväärne asjaolu, et mitme Halliste kihelkonnast pärineva teate kohaselt olid kanad-kuked seal ka anneteks mardisantidele. Üksikuid samasisulisi teateid on muudestki mulgimurdelistest kihelkondadest ja Lõuna-Eestist laiemalt. 

Kaart 2: Lihatoidud hingedele ja martidele, kukk-kana martidele.

Mardipäeva seost hingedeajaga on mõnes teates otse rõhutatud – ja nimelt ühiste toitude esiletoomisega, mille hulgas on ka käkid (Trv). Ühist leidub enim just mardisantidele jagatava osas.