Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Kombeid ja pärimusi

Maarjapäev elik marjapunapäev

Maarjapäev on olnud üks tähtsamaid kevadisi naistepühi - kevade alguse aeg, ebaõnne tõrjumine, maagilise edu meelitamise püha.

Maarjapäeva tunnuseks on olnud punajoomise tava, mille tõttu saadi kogu aastaks õitsev välimus ja puna põsile. See oli päev, mil abielunaised pidutsesid ja käisid kõrtsis. Vastassugupoole kimbutamine, (laulu)mängud, rituaalsed tantsud jms kuuluvad naistepühade juurde.

Sel päeval riietuti valgesse, kanti valgeid rätikuid. Külla minnes tuli puna kaasa võtta. On hea tõusta enne päikest ning tervitada teda laulmise või sõnamisega, küpsetada ülepannikooke ja juua maarjapuna ning seda ikka koos oma pere või kogukonna naistega!

Maarjapäev elik marjapunapäev on 25. märtsil, seda on ikka peetud ka naiste pühaks.Tegemist on kevade alguse pühaga. Pärast seda päeva ei võetud tares enam õhtuti tuld üles.

Naistel tuli mekkida punaseid jooke, kanda valgeid rõivaid ja naistetöid sel päeval ei tehtud.Sel päeval ei tohiks metsast puid raiuda ega puult oksa murda. Naiste töid peaksid sel päeval tegema mehed.

Selle päeva toitude hulka kuuluvad maarjapuna (punaseks värvitud õlu, viin, vein, mahl), punased marjad, ülepannikoogid ja karask. Tarvastu vana kombe kohaselt  küpsetati ka havimarjakooki. Marjapunapäev on kõige tuntum punajoomise päev, millest saab palged punaseks kogu aastaks

Naised joovad Marjapunapäeval tervise ja õnne edendamiseks isekeskis marjapuna ehk punast jooki, mis võis sisaldada ka alkoholi.

Oluline oli ka nn kapsamaagia. Vaadati üle säilitatud kapsad (palju seemneid ennustas kahjureid ja kehva saaki), külvati esimesed kapsaseemned. Suurte kapsaste saamiseks keriti suuri lõngakerasid ja küpsetati suuri pannkooke ning karaskeid. Eriline koht oli maarjapäeval juttudel, meenutustel. Kõik naisterahvad said olengul rääkida oma sidemetest esiemadega ja sellest, millised tarkused, õpetused on igaüks oma emalt või vanaemalt saanud. Jagati üksteisele elutarkust. Nii tunnetati naise olulist kohta peres läbi mitme põlvkonna. 

Kui peres oli Maarja, Mari või Maria nimelisi tüdrukuid, siis nendel seoti enne äratust jalad kokku, selleks et head tuju saada. Siis võeti  linnupetet, pandi pähe valge rätt ja rutati sobivale kohale päikest tervitama. Valgel värvil arvati olevat maagiline kaitse- ja puhastamisvõime. Kohaks valiti mõni kõrgem koht või mindi järve äärde või allikale. Seal siis lauldi päikesele ja seoti ka oma isiklikud soovipaelad puude külge. 

Rahvauskumuse kohaselt ärkasid sel päeval üles satikad ja kärbsed, jänestel sündisid pojad ja kuldnokad kuulutasid kevade tulekut. Kui lombid ikka veel jäätunud olid, pidi tulema külm kevad. Ilmaennustustest kõige levinum on arvamine, et soe maarjapäev toob sooja kevade, külm aga jaheda.

Kapsamaarjapäeva nimi tuli aga sellest, et sel päeva oli vanarahval tähtsal kohal kapsastega seotud toimetused. Näiteks suurte laiade karaskite küpsetamine, et kapsad laiad lehed kasvataksid või soovitus lõnga kerida, et suuremad kapsapead kasvaksid. Üldiselt on maarjapäev üks rõõmsameelne kevadine püha, mil tähistati ka Maride, Mariade ja Maarjate nimepäeva. 

Kaasajal käiakse Mulgimaal hommikuti päikesetõusu ajal Karksi kandis päikest tervitamas ja allikal. Tingimata peab naistel peas olema valge rätik. Koos mekitakse nii punast jooki kui ka küpsetatakse ülepanni kooke.

Kokkuvõtte koostas Kaja Allilender