Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Ajalugu

Mulgi raudtee elik Viljandi - Mõisaküla raudtee ajalugu

Laatre-Viljandi raudtee ehk Mõisaküla-Viljandi raudtee ehk nn. Mulgi raudtee oli kitsarööpmeline haruraudtee pikkusega 45,8 km. See ehitati samaaegselt Valga–Ruhja–Pärnu raudteega ja avati 1897. aastal. Viljandi - Mõisaküla raudtee ajaloost

Raudtee ehitust alustati 1895. aastal sihi mahamärkimise ja sisseajamisega. Sellele järgnesid mullatööd, mis kulgesid tänu keerulisele maastikule aeglaselt. Tööde üldprojektid koostas insener Kaspar Krzizanowski, kes oli määratud juurdeveoraudtee ehituse üldjuhatajaks ja oli hiljem ka selle raudtee esimene ülem.

Detailsemad projektid, sealhulgas sildade ja jaamahoonete omad, koostas juba Krzizanowski meeskond ülemuse valvsa kontrolli all. Kõik projektid kuulusid kinnitamisele Juurdeveoraudtee Seltsi peavalitsuses Peterburis, mistõttu nii mõnigi kord tuli ette jagelemisi üsna tühiste asjade pärast. Kuid vaatamata raskustele jõudis raudtee ehitus 1897. aasta jaanuaris lõpule. Raudteelõik avati ajutiseks liikluseks 31. jaanuaril ja alaliseks 1. augustil 1897.

Jaamahooned valmisid peamiselt 1898. aastal. Sõlmjaam Laatre küla juures ehk Mõisaküla raudteejaam ehitati parun von Stackelbergi kingitud soisele alale, mis täideti pinnasega. Aastal 1900 valmisid töökojad ja raudteejaama ümber tekkinud asula nimetati ümber Mõisakülaks 

Postimees. 14. märts 1894.
Pärnu-Walga raudtee kohta teab „Linda” järgmisi täiendawaid sõnumid tuua: Tee pikkus olla 160 wersta, ehituse kulud ümmarguses summas 2,380,000 rubla. Umbes üks miljon sellest kuluda rööpate ja weerewa materjali muretsemiseks. Wiljandi-Laatre haru minna määruslikult kallimaks maksma, kui Walga-Pärnu tee. Suurem takistus olla sääl Abja org, mille täitmiseks 11,000 kantsülda mulda waja olla. Terwe ettewõtte täitmise juures olla tarwis 30,000 kantsülda maad ära wedada. Vagunid saada 2. ja 3. klassi jaoks 7 jalga laiad ja kõigiti reisijate tarwituse järele sündsad.

Sakala. 23. märts 1894.
Wiljandimaalt. Hallistest. Laatre waksali määramine Penni kõrtsi juurde ei meeldi rahwale sugugi. Enne tähendatud ase, Lämba talule, mis kolme tee lahkmel, oli palju sündsam. Wist loodab inshenör Husco Penni kõrtsi kohalt raudtee Abja orust ületegemisele wähem tulu. Ümberkaudsed ärksamad peremehed panewad ülepää wäga imeks, mikspärast just Abja org raudtee üleminekuks on arwatud, mille täitmine wast terwe millioni äraneelab, kuna Kariste kaudu teed Laatrest Hallistesse ehitada sugugi pikem ei tuleks ja täitsa siledaid ja tühje karjamaid mööda läheks. Tee äärde jääks siis järgmised talud: Kamara, Tiru, Samla, Pussi koolimaja, Sarja, Puka Kirusti, Liplapi, Kangru, Koa, Albi Metsamõisa kõrts, Kariste küla, Reewle, Peerna ja Uti.
Abja orus on kewadel wesi kaldas ja kõrge. Puka kohalt Wana-Kariste jõest silda üle teha, nõuaks paljalt tuhandeid. Jõeäärses luhas wõi loimes ei tõuse kewadel wesi wanemate inimeste mäletamise järele kunagi üle 4 jala. Loime põhi on täitsa kõwa all. Abja kaudu teed läbi ajades saaks wäga palju ilusaid, haritud wiljapõldusid rikutud.

Sakala. 12. juuli 1895.
Hallistest. Pärnu-Walga raudtee, kui ka selle tee Wiljandi aru ehitus kestab ühte soodu edasi. Palju waewa ja kulu selle tee ehituse juures sünnitab Karriste mäe läbi kaewamine ja oru täitmine. Juba mõnda nädalat on sääl juures ligi 300 inimest töös, suuremalt jaolt Pärnu- ja Wiljandimaa mehed, wenelasi ja poolakaid on ainult mõni kümmend. Ka ümberkaudsed talu peremehed saadawad priiaegadel hobuse mehi sinna mulda wedama, mis läbi mõne hää rubla teeniwad. Mõned maaomanikud, kes raudtee ehituseks tarwilikka maad oma krundist lubanud ja see pääle allakirjutanud, on oma lubamist tagasi wõttes mulla tööde hakatusel nende kruntides takistusi püüdnud teha. Nüüd on kuberneri herra käsu pääle Pärnu maakonna politsei walitsus walla ja mõisa politsei korrapidajatele ette kirjutanud, selle järele waadata, et niisugustest maaomanikkudest keegi raudtee ehituse juures ilmaaegu takistusi ei teeks. Kes oma õigusi arwab kitsandatud olewat, wõib kohtuteel tasumist nõuda. See tuleb igaühele, kellesse asi puutub tähele panna.

Eesti Postimees. 16. juuli 1895.
Hallistest. Raudtee töölised, mitte Eestlased, on Kariste kõrtsi juures kisklema läinud ja ühe mehe ära toksinud. - Töö Kariste mäe juures kestab edasi, - Kurbla wallas töötatakse ka 60 kuni 70 mehega. Eestlased ja Lätlased lasti hiljuti lahti. Leedulased on kuu kaupa sääl. Pärast poole lubatud Eestlased jälle tööle võtta. Tööhind on 75 kop. kubiksülla maa väljakaevamise päält.

Eesti Postimees. 15. august 1896.
Hallistest. Meie raudtee ehitajad jõudsiwad Pärnu poolt küll 1. augustiks ühenduswaksalisse, aga et Walga poolt tulewal teearul liipred otsa lõppenud oliwad, pidi nende töö wersta kolm kuni neli ühenduswaksalist seisma jaama. 7. augustil olla Pärnu poolt rööpapanejad pooleli jäänud tee otsa juurde jõudnud ja nii Pärnu, Walgaga kokku seotud. Kariste wõi Abja sild, mis Abja-Kariste orust üle käib ja mille ehitamine kuulu järel 9000 rubla maksma tulnud, on maha kistud, sest et ta wajunud, kuna nüüd paremini tegemine ette tuleb.

Allikas