Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Ajalugu

Kust tuleb sõna mulk?

Kust tuleb sõna mulk? 

Nimetus «mulk» ilmub eesti kirjakeelde 1860. ja 1870. aastatel viljandimaalaste talude ostu Tartumaal käsitlevates kirjatükkides ning mulk on see, kes ostab ära tartlase talu, võib väita, et mulkide sisseränne ja nimesaamine olid omavahel tihedalt seotud. Ka etniline folkloor kinnitab mulgi nimetuse kasutamist sissetungivate viljandimaalaste kohta (Pae, Lust, 2017).

Vastupidiselt käibetõeks kujunenud arvamusele ei tulegi Mulgimaa ja mulkide nimi lätikeelsest sõnast muļķis ehk „rumal“, „lollpea“. Nimi MULK pärineb hoopis mitmelt Mulgi-nimeliselt talult, mille asukad esimeste seas Viljandimaalt Tartumaale talusid päriseks ostma saabusid.

19. sajandi teises pooles Viljandimaalt Tartumaale talusid rentima ja ostma suundunute seas olid mitmeid isikuid, kes pärinesid Abja või Uue-Kariste kandis asunud Mulgi-nimelistest taludest. Oma päritoluks ütlesidki nad näiteks „olen Abja Mulgilt“. Arhiiviandmete põhjal ostsid nad talusid muuhulgas Tartu-lähedases Tähtveres, jäädes silma ka tartlastele. Kui peagi järgnes Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme kihelkondadest lausa massiline väljaränne Tartumaale, kanduski mulkide nimi tartumaalaste antud sõimu- ja pilkenimena üle ka teistele Viljandimaalt tulnud taluostjatele, seejärel aga kõigile nimetatud viie kihelkonna elanikele, selgitasid geograaf Taavi Pae ja ajaloolane Kersti Lust Rahvusarhiivis peetud avalikus uurimissaaliloengus. Tänapäevaks on Mulgimaa nimi igasuguse negatiivse värvingu minetanud ning kipub laienema lausa kogu Viljandimaa paralleelnimeks (Imeline Teadus, 2017).

Teooria, et nimetus Mulgimaa tuleneb Mulgi-nimelistest taludest, pole iseenesest uus, seda on välja pakkunud juba mitmed 19. sajandi autorid. Ka Lydia Koidula näidendis „Säärane mulk ehk sada vakka tangusoola“ seostatakse sõimunimi „mulk“ Mulgi taluga. Alles sajandivahetuse paiku tekkis versioon lätlastest või leedukatest, kes eestlasi lollideks ehk mulkideks sõimanud ja sellega neile nime andnud. Ent näiteks Läti folkloristika ei tunne ühtegi teadet selle kohta, et eestlasi oleks kunagi niisuguse nimega hüütud. Nime läti päritolu ei toeta seegi, et tegelikult on Mulgi, Mulgu jms talunimed levinud üle Eesti, neid leidub arvukalt ka Põhja-Eestis ja Saaremaal. Nende nimede allikana võib kõne alla tulla mulk ehk auk, mullikas või mõni soome laensõna.

Mitmed ajaloolased ja niisama "teadjad" kirjamehed on oma pealiskaudsuses esitanud seletuse, nagu oleks mulgi nimetus pärit läti sõnast mulkis (loll, rumal). Seletus ei ole ustutav ei lingvistiliselt ega psühholoogiliselt. Kui lätlased oleksidki Sakala elanikke nimetanud sõnaga mulkis, siis oleks see jäänud üksnes läti keelde. Et naaber võtab selise sõna rõõmuga oma nimetuseks, on usutamatu ja rahvapsühholoogia seisukohalt võimatu, kirjutab Eduar Vääri (2000), filoloogiadoktor, soome-ugri keelte professor, Helme kihelkonna mulk. Aga Läti pärimuse järgi on mulk ka inimene, kes alati kõigest puhtalt ja võitjana välja tuleb!

Pane mulgud põllule kükki! Mulgud toovad rikkuse! Pange mulgud põllule kükki! Mulgi keeles tähendab mulk ka linapeod. Kõik põllud külvati lina täis ja sealt tuli jõukus.

..."Ühtlasi olgu juurde lisatud, et Abjas need päris põhjamulgid elawad, sest et siinsest kolmest Mulgi talust terwe Mulgimaa oma nime olewat saanud" - väljavõte Tallinna Teataja 20.06.1911 artiklist.

Kindral Jaan Soots väitis 1934, et „mulk” pole mitte lätikeelne nimi, waid araabiakeelne „isand” ja „käskija”.

1934. aastal asutatud Mulkide Seltsi põhikiri ütleb: Mulgi päritoluga loetakse loetakse need eestisoost vabariigi kodanikud, kelle esiisad on teoorjuse ajal, so 1860. aastate ümber seisnud Viljandimaa Tarvastu ja Paistu või Valgamaal Helme kihelkonna või Pärnumaal Halliste ja Karksi kihelkonna valdade nimekirjas. Ema päritolu järele loetakse mulgiks ainult üks põlv. Mulgimaale sisserännanute, teiste eestisoost vabariigi kodanikkude lapsed loetakse ainult siis mulkideks, kui nad Mulgimaal on sündinud, üles kasvanud ja omavad Mulgimaal kinnisvara. Ilma viimase nõudmiseta loetakse vaid Mulgimaale sisserännanute lapselapsed mulkideks, kui nad on Mulgimaal sündinud ja üles kasvanud.

Vastavalt Mulgimaa paikkondlikele eripäradele (keel, ajalugu, kultuuritraditsioonid) jaotavad mulgid end ise poolnaljatamisi ka alljärgnevalt: Hallistes elavad ubamulgid, Helmes undrukumulgid, Karksis korbimulgid, Paistus kapsamulgid ja Tarvastus kamamulgid.

Kes on mulk?

Sellele küsimusele vastab „Mulkide Almanakis“ nr. 16 Voldemar Kiinoja. Kuna ka Kanada mulkide hulgas on sellele mitmesuguseid seletusi, olgu siinjuures ühe mulgi oma..- Eestlased Kanadas

Tegelikult on mulgid, kirjutab Voldemar Kiinoja, muistsete sakalalaste järeltulijad ja Mulgimaa koosneb kaheksast kihelkonnast: Halliste, Helme, Karksi, Kõpu, Paistu, Suure-Jaani, Tarvastu ja Viljandi. Seega on mulgid need, kelle vanemad ja esivanemad olid nende kihelkondade põliselanikud. Veel kummalisem on väide, et mulgid on uhked ja rikkad. See au kuulub Põhja-Eesti ja Tallinna asukatele. Küll on aga Mulgimaalt võrsunud Eesti kuulsaid kultuuritegelasi ja vabadusvõitlejaid. See algas kuulsa Lembituga.

Vabadussõjaaegsed kindralid olid Johan Laidoner, Paul Adolf Lill, Jaan Soots, Johan Unt, Gustav Jonson, Aleksander Jaakson, Jaan Maide, sanitaar-kindralmajor Hans Leemets ja veel terve rida juhtivaid kõrgemaid ohvitsere. Vabadusristi on saanud ainult kaks naist, Salme Bergman-Ilmet ja Alma Vares — mõlemad pärit Mulgimaalt. Eesti riigi juhtidest on olnud Mulgimaalt pärit mehed Jaan Tõnisson, Ants Piip, Jüri Jaakson, Friedrich Akel. Valituks osutus ka Adolf Birk, kes aga ei valitsenud. Samuti põlvnes Konstantin Pätsi isa Mulgimaalt.

Paljud kirjanikud on pärit Mulgimaalt või Mulgimaa päritoluga, alates Kristjan Jaak Petersoniga (isa mulk).

Nõukogude võim hävitas mulke tunduvalt rohkem kui teisi eestlasi. Põhjus oli, et mulkidel oli tugevam vabadusearmastus, rahvustunne, haridusjanu ja iseseisev mõtlemine. Okupandid kartsid, et kordub uus ärkamisaeg, mis algab jälle Mulgimaalt, kuna ärkamisaja rahvuslikud juhid olid enamasti mulgid. Okupatsiooniaja propaganda, ässitades teisi eestlasi mulkide vastu, kandis vilja ja selle tagajärjed annavad end tunda veel praegugi...

Vastus küsimusele, mida kätkeb endas mulgi identiteet, on kusagil kindlasti olemas. Et see identiteet särama lööks, peab ta inimestes igapäevast elu elama. Vanad tavad läbisegi uutega argipäeval ja pühade ajal, pulmas ja matustel (Sakala, 2003).

Rahvuslik identiteet pole mingi muuseumieksponaat. Ta on rõivastena seljas ja toiduna laual, mõtetena peas ja kommetena teos. Identiteet on oluline eelkõige mulkidele endile, et nad teaksid oma kuuluvust ja tunnetaksid selle tegelikku tähtsust. Tunnustamaks kullateraga inimesi ja iseolemise võlu.

Uus elurütm ei peaks traditsioonide elustamist kammitsema. Vana tuleb lihtsalt tänasesse üle tuua, harjutada tehnikaga ja tutvustada avatusega. Nii sünnib mõndagi teistsugust, mis autentsusest kaugel seisab, ent ajapikku annab uus olnule väärilise lisa. Uut ei pea pelgama. Mulgi identiteeti kandev vana rahvas kuulub ju tänasesse maailma.

Moodne maailm tähendab eelkõige avatust ja suhtlemist. Seeläbi tekib jõukus ning arenevad kultuur ja haridus. Suhelda on lihtsam, kui enesest on pilt selge ja suhtumine partnerisse eelarvamustevaba. Enese teadlik tutvustamine kuulub juba imago loomise valdkonda. See on samm edasi identiteedist ja suunatud teistele. Imago pole muud kui meie peegeldus teistes ehk see, mida inimesed räägivad meist siis, kui meid endid kohal pole.Hea imago meeldejäävaid lugusid ja häid mulgi asju. Olgu siis tegu liigutava muusika, kauni vaiba, magusa maitse või teistmoodi terega. Kuid just siitkandist pärineva ja kas või eriliseks mõelduga.

Külaliste kiitus teeb võõrustaja õnnelikuks. "Sõna vägi om suuremb kui sõjavägi." Nii saab mulgi identiteet tuge ja imago on ilusam. Kõik kokku tähendab paremat elu: teades paremini, kes me oleme, tuleb ka mõistmine, miks me oleme. Selliste juurde tahab külaline tagasi.

Ülevaate koostas erinevate allikate põhjal Kaja Allilender