Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Vaatemist väärt kotusse

Mulgimaa viis aaluulist kihelkonda - Halliste, Paistu, Karksi, Helme ja Tarvastu jääve prilla 10 eri omavalitsuse ala ja om inimeste eluolu ja ärivõimaluste järgi arvaten peris üttemuudu.  Sii olli XIX aastesaa lõpuni esitmuudu keele ja rahvage kant Lõune-Eestin, Muinas-Sakala maakonna järentuleja, kun piiri sai tõmmate Mulgi murde kõnelemise järgi.


Mulgimaal jääve esmald silma esitsugutse ilusa maastigu. Sama rikas nagu luudus, om kah mede kultuuriperändus. Mulgimaa om iki rikas kant ollu.  "Mulgimaal sääl om ää eläde. Ümmer ilus luudus, villäkandev maa. Sääl om uhke mõtsasalu, suure jõuka Eesti talu..." - kik Mulgimaa rikkuse om nende iluside laulusõnade sissi kirjutet.

Mulgi ollive edimese Eesti talupoja, kes akassive talusit 19. aastesaal vällä ostma. 19. aastesaa tõist puult ja 20. aastesaa akatust võipki arvate Mulgimaa iilgeaas.

A pallu vaatemist ja avastemist väärt kotussit levväp Mulgimaalt prilla kah!

Mulgimaa vaatemist väärt kotusse 

1. Heimtali koduluumuuseum om vanan maakivist küläkoolimajan. Uvilise saave uuri uhket rahvusligu käsitüü kogu, nätä vanu majapidämiseriistu ja vanaaigset lassituba. Heimtali muuseumi asut vaibakunsnik Anu Raud ja kink selle peräst Eesti Rahva Muuseumil.  
2. Heimtali mõisauune om 19. aastesaal ehitet lassitsistlik pääoone, valitsejemaja, ringtall ja juustukoda. Pääuunen  om prilla Heimtali kuul. Ringtall om ümmer ehitet spordiuunes. Mõisa ümmer om imeilus park.  
3. Paistu kirik om kirjasõnan edimest kõrda üles tähendet  1234. aastel. Vanaden ürikiden om kirikut nimetet Lucernas ja Stella marises (ladina keeli kiir ja mere täht), sest kirik ollu Pärnumaale ja esiki mere pääle nätä.   
4. Paistu külä vahel kergitep müüdäminejil kaabut puust tettu Mulgi miis, kes istup sääl joba 2008. aastest pääle.
5. Loodi luuduspark ja mõis. Luuduspark om 3467 ektari suurune, enämbjagu sellest om vana ürgoru, mes om tekkunu Sakala kõrgustigu Kesk-Devoni liivakivilavamaa sissi. Üten oma külgmiste orgege om neist saanu esieräligu orustigu. Sinialliku ja Viraski oja veeren om nätä Kesk-Devoni Aruküla lademe liivakivi, Loodi põrgun saap vaadete uhket paljandit. Edimese tääte Loodi mõisast om peri 16. aastesaast. Mõis ehitedes nüid ümmer Loodi Pärandehituse Kompetentsikeskuses.
6. Kaasiku talu iluaid, pitsikammer ja muuseum om tääda-tuntu üle Eesti. Pääle lille ja egät sorti puie-puhmaste saap talun vaadete kah perenaise pitsituba ja talu muuseumituba.  Talu ussaia päält akkap luuduserada, mes viip Loodi luudusparki.
7. Murri äärbän om Eesti esiseisvuseaa edimeste aastekümnide talukultuuri näites. Uvveste om üles ehitet äärbän üten pargi, iluaia ja abioonetege.  
8. Õisu mõis ehitedi 16. aastesaa keskpaigan ja sii om üits Lõune-Eesti ilusambit barokkmõisu. Inglise mooduge pargin om uhke astangu, puiestiide, terrassi ja purtskaju. Õisu sepikoda näep vällä siandesama, nagu ta olli 19. aastesaal ja tüüriista om kah sellest aast. Sepikoan tetäs teemaõdakit.
9. Õisu ürgoru matkarada om 2,4 km pikk ja lääp müüdä ürgoru viirt. Säält om äste nätä all vuulav Vidva oja ja liivapaljandi. Õisu jõeorgu võip nimete Mulgimaa Taevaskojas.
10. Halliste kirik om Eesti kige ilusamb maakirik, mes tetti kõrda 1990. aastel. Kirikut om edimest kõrda nimetet 1504. aastel. Halliste kirikust om saanu pühä mälestemisemärk eesti rahva uvvestesündümisel ja priiusel. 
11. Vana-Kariste mõisa õllekoda om ilusa Kariste järve veeren ja sääl pakutes kah üümaja. 
12. Rimmu küläkeskus. Külä tekkusi 1798. aastel Rimmu veske manu.
13. Mõisakülä muuseum om luudu 1970. Välläpanek annap täädust Mõisakülä aaluust, asula tekkumisest, ärielust, aridus- ja kultuurielust ja spordist. 
14. Puust Mulgi latse tetti Mõisakülän valla 2014. aaste suvel. 
15. Puukuju Mulgi miis etti Abja-Paluojal valla 2006. aastel. Puust miis om 2,6 m kõrge.
16. Abja muuseum luudi 1999 ja säält saap täädust valla minevigust ja nüidse aa tegemistest.  
17. August Kitzbergi tubamuuseum. August Kitzberg (1855-1927) om üits Mulgimaa kuulsambit kirjanikke, kes om saanu ärgitust ja mõttit oma raamatide kirjutemise jaos Mulgimaalt. Temä kige kuulsamb raamat om “Libahunt”.  Peräst kutseliste tiatride tekkumist sai Kitzbergist üits eesti näitekirjanduse ürgäjit.  Muuseumin saap tutvust tetä kirjamihe suguvõsage ja temä raamatidege, pääle selle võip säält telli tiijuhi ja üten temäge kävvä läbi kirjanigu käitu tii Karksi kandin. 
18. Puust tettu tantsupaar tetti Karksi-Nuia kultuurikeskuse man valla 2010. aaste sügüse.  
19. Karksi ordulinnusse vareme ja Karksi Peetri kirik. Karksi voogtkond om kirjasõnan üles tähendet edimest kõrda 1248. Ordulinnus sai Põhjasõa aal 1708 ukka. 1778. aastel sai valmis esieräligu viltuse tornige kirik, mes om osalt ehitet vana linnussemüüri pääle. Tõist siast Kirikut Eestimaal ei ole – torni tipp om 205 cm viltu.                                                                                              
20. Karksi mõis ja külämuuseum. Tiikege pargin om mõisaaigsist uunist alla jäänu ait, mõtsaärrä maja, sepikoda ja L-tähe muudu valitsejemaja, kun om prilla külämuuseum.   
21. Polli mõis ja park. Polli mõisasüämen om siiamaani mitmit terves jäänu abiuunit. Pääle uhke ilislassitsistligu aida (1835) om sääl viil pallu 19. aastesaa tõise poole ehitusi: sõiduobeste tall, lihaait, moonakidemaja, aidnigumaja, kasvuoone ja valitsejemaja. Nagu Lõune-Eestin arilik, om siin kah enämbjagu uunit ehitet maa- ja telliskividest. Polli Aiandusuuringide Keskus om täädä-tuntu kui puuvillä- ja marjasorte aretemise kotus. Säälsaman käip kah istikide, maasikide ja puuvillä müik. Olemen om kah uus ja uhke küük, kun tetäs, oma kandi aia- ja mõtsasaadustest egät sorti uusi, põnevit ja ilma lisaainetede süüke ja näkse, midä saap säält kah üten osta.  2014. aastel akas Pollin tüüle täädmistepõhiste tervise- ja luudustoodete kompetentsikeskus.  
22. Lilli luudusmaja oone om peri 1865. aastest. Majan om mõtsateemaline aaluukammer. Saap vaadete luudusvilme, uuri luuduseteemalist kirjasõna ja küside täädust RMK mõtsapuhkuse kohta. Tetäs laagrit ja luudusprogramme  laste jaos.
23. Teringi õpperada om 4,5 km pikk ja annap tubliste täädust selle kandi taime, luume ja linde kohta. 
24. Nava talun om egä suvi vabaõhunäitemägu ja –konsserdi pääliskirjage „Nava lava festival“. Talu man om vabaõhupüüne, luuleküün ja lastepüüne. Talu mõtsan om koprapark, luuduskaitsealutse künnäpuu, mõtsavellepunger ja Eesti – Läti piiri pääl laulupiiripost.
25. Mälestemisemärk Balti keti 20. aastepäeväs tetti valla 2009. aastel.  Ausamba pääl om metallseinäst vällä lõigat seidse elusuurust inimese kuju, kes seisäve käest kinni oiden. Egäüits võip astu mõne kuju koha pääle ja tunda sedäviisi ennest kah Balti ketin seisman.  
26. Taageperä loss ja park. Lossin saave kokku peenikse linnakombe ja maaelu, aalugu ja täembene päe. Juugendistiilin lossi lask oma elupaigas ehite parun Hugo von Stryk 20. aastesaa algusen. Uune kige uhkemb jagu om 40 m kõrgune läänetorn. Lossin om prilla võõrastemaja ja resturaan ja loss om nimetet mitmit aastit järest Eesti kige parembes pulmapidämise kotusses. 
27. Sooglemäe talu kinksive Taageperä lossi omanigu Mulgi Kultuuri Instituudil. Sinna luvvas Mulgi külästuskeskus. Edespidi saap keskusen nätä, kudas ellive rikka mulgi, võtta osa tüükammerdest  ja muudest ettevõtmistest.
28. Taageperä kirik ja Mats Erdelli kabel Taageperä kalmuaian. Kirik om ehitet 1674. aastel Pühä Johannese luteri abikirikus. Oreli sai pühäkoda pallu ildamb – 1863. Taageperä kiriku Kessleri orel meelitep kirikuse ulka uvilisi. Pääle selle saap sääl vaadete 19. aastesaast peri altarimaali „Kolgata“. Taageperä kalmuaia ääd kätt nukan seis kabel. Sii om eesti talupoja – edimese eestlasest mõisnigu - Mats Erdelli perekonna rahula.  1830. aaste paiku võtt Mats Erdell rendi pääle Patkülä mõisa. Peräst rüütlemõisade vabasandmist kigi seisuste liikmil, ost temä poig Hans Erdell 1867. aastel Roobe mõisa ärä ja temäst sai edimene eestlasest rüütlemõisa peremiis.
29. Helme ordulinnus ja kuupa. Edimese ülestähenduse linnussest om peri 1265. aastest. Arvate om, et enne sedä olli sääl muinaslinn. Luudusligu neemiku pääl ollu ordulinnus ävitedi ärä Vene-Rootsi sõa aal 1658. Linnussevaremidest põhja puul kõrge ja kitsa rõuna sihen om allikuvii uuristet kuupa, midä inimese om suurembes kajunu. Kuupa om arvateveld kajutu joba enne muistset vabadusvõitlust ja inimestel olli ädä kõrral ää sinna pakku minna. 
30. Kuju „Mulgi naine“ tetti Helme ordulinnusse varemide man suurtii veeren valla 2007. aastel. Tammepuust tettu naisel om sellän Helme kihelkonna rahvarõõva. 
31. Helme koduluumuuseum tetti 1979 valla endisen pastoraadiuunen. Välläpanekut vaadeten saap pallu uut tääda selle kandi  taluelust ja majapidämisest, kultuuri- ja vaimuelust.  
32. Tõrva kirik-kammersaal om pühitset 28.12.1905 Helme - Tõrva apostligu õigeusu Kristuse sündümise koguduse kirikus. Kirik sai II ilmasõa aal 1944 kannate. Oone ehitedi uvveste üles ja pühitsedi konsserdisaalis 1990.  aastel. 
33. Kuurkülä kuupa jääve veerand ektari suurutse maatüki sissi. Kige suurembe augu kaudu saap tükki 1,5 m laiutse ja 1,3 m kõrgutse käigu sissi ja säält saap omakõrda edesi minna suure ümärigu ruumi sissi, mille kõrgus om 3,5 m ja laius 6,5 m.   
34. Hummuli loss ja park. Loss om ehitet inglise-gooti mooduge 1860 ja om Sangaste lossi muudu. Pargil om kaits eri aal luudu jagu: 19. aastesaa akatusest peri jagu  ja sama aastesaa tõisel poolel tettu inglise mooduge jagu.  
35. Mulgi puukuju panti Hummulise püsti üten Mulgimaa  tääbetahvlege 2013. aastel.
36. Barclay de Tolly mausoleum ehitedi 1823 ja sii om vürst Michael Andrea Barclay de Tolly (1761-1818) ja temä naise viimätses puhkepaigas. Kuna kabelin om pallu kujuksit ja iluasjaksit, kutsutes sedä mausoleumis. Uune laani tei Apollon Štšedrin  ja sii om üits lassitsistligu ehituse uhkembit näitit Eestin. Kindralfeldmarssal Barclay de Tolly om Eestige seot inimestest üits kuulsambit ja arvateveld kige suuremb Vene väejuht, kelle põrm puhkap Eestin. Šoti juurdege balti aadliperekonnast peri Vene väejuht olli tähtis tegelane võitlusen Napoleoni vastu 1812-1814. Jõgevestege om Barclay de Tolly nimi seotu 1791. aastest, ku ta võtt naises Helene Auguste Eleanore von Smitteniga ja sai Jõgeveste mõisa omanigus. Prilla om kabel üits muuseumi jagu.  
37. Riidaje mõis ja Gerdruta kabel. Riidaje mõisaoone om nüidsel aal üits kige parembini alla jäänu puust barokkmõisauunit Eestin, mille pääoone sai valmis 1762. Alla om kah mitu uhket abioonet. Edimese tääte Riidaje mõisast om peri 1562. aastest. Mõis olli 16. aastesaast kuni 1919. aaste maarevormini von Stryke suguvõsa oma.   Gerdruta kirik-kabeli lask mõisarovva Gerdruta von Stryk ehite oma vara surnu tütrel Louise Hedvigil. Von Stryke pere ehit kabeli uvveste üles ja sii pühitsedi sissi 2001. aastel. 
38. Uvve-Suistle mõisa varalassitsistlik pääoone ehitedi 1810. Mõisa villäpuuaid om kuulsas saanu selle järgi, et mõisnik aret sääl Suislepa ubinesordi.  
39. Kärstne mõis, kabelimägi ja Anrepi lõvi.  Kärstne mõis olli von Anrepide aadliperekonna jagu.  Kärstne mägi ek Kabelimägi om 136 m kõrge. Von Anrepi teive mäe otsa oma perekonna kalmuaia üten kabelige. 1844. aastel panti kabeli lähiksese püsti malmist lõvige mälestemisemärk kindralleitnant Reinhold von Anrepi aus, kes sai ukka 1807. aastel Preisi - Prantsuse sõan Mohringeni lahingun.  
40. Tondisaar om tillike maalapike Võrtsjärve sihen. Saare pääl om puhkamise kotus ja tuletegemiselats. Saarege ja selle nimege om seot pallu vana aa lugusit .
41. Tarvastu linnus ja kabel. 14. aastesaal ehitedi Tarvastu jõe viirde ääd kätt  kõrge rõuna pääle ordulinnus, millest sai foogti residents. Pääle selle ävitemist tekkusi sinna 17. aastesaal Tarvastu mõis. Mõisa pääoone om kah ukka saanu.  Keskaast peri linnussevaremide vahele ehitedi 1825. aastel von Mensenkampffe lassitsistligu mooduge matussekabel, mes om omataoliste ulgan üits ilusambit Eestin. Ruudu muudu põhilaanige kabelil om kõrge katus ja selle kik neli külge om nellä sambage portikuse. Et mõisasüämest õlpsambini matussekabeli manu saas, tetti 1879. aastel üle oru malmist portaalege rippsild. 1931. aastel viiti sii sild Villändi lossimägedese, kun ta om täembese päeväni.
42. Tarvastu Peetri kirik om siistpuult vanaaigse mooduge, sääl om elevalge marmurist altar ja suure puust nikerdet engle. Suvitsel aal om kirikun üleven kunstinäituse.  
43. Puukujude kogu „Õnnelik Mulgi pere“ tetti Tarvastu paisjärve veeren valla 2013. aaste oktoobrekuul. 
44. Tarvastu käsitüükoan saap osa võtta esitsugustest näputüükursustest, ruume rendi pääle võtta ja osta Tarvastu inimeste käsitüüd. 
45. Ennuksemäe mõtsavellepunger ehitedi 1944 ja lüüdi purus joba 1945. aaste talve. Punger om uvveste üles ehitet sedäviisi, nagu ta võis esiti olla. Punkren om miiskonnaruum 6-kohalise lavatsi ja liidige. Punkrese om prii sissipääs kigil ja sinna võip kah üüses jäiä. Uvilise saave Tarvastu raamatukogust telli punkre manu kah tiijuhi, kes kõnelep punkre aaluust ja uvveste ülesehitemisest kas eesti või mulgi keelen.
46. Holstre-Polli Tervisekeskuse man om eri pikkuse ja raskusege suusa-, matka-, orienteerumise- ja mägijalgrattasõiduraa. Kaugele üle Mulgimaa ja Villändini vällä näep 25 m kõrgutse vaatemisetorni otsast.
47. Purjeka- ja kalesõidu Võrtsjärve pääl. Ku enne tääda anda, saap telli kah kalauhhaad ja  suitsukala.