Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Vaatamisväärsused

Filtreeri

Tarvastu muuseum

Muuseumid ja galeriid|Posti tn, Tarvastu vald, Mustla alevik, Viljandi maakond 69701
Viljandimaal, Tarvastu vallas, Mustlas asuv muuseum kogub, säilitab, uurib ja eksponeerib Tarvastu valla ja endise Tarvastu kihelkonna kultuuri- ja ajalooga seotud esemeid. Näituse keskmes ongi  kohalik taluelu oma kõigi tahkudega:  talutööd, tööriistad, kaunid rahvariided ning mulgi keel ja kultuur. Selle kõrval leiavad kajastamist Mustla kujunemine, Tarvastu ordulinnuse ajalugu, kohalike mõisnike Mensenkampffide perekonnalugu, koolihariduse andmise algus. Lühikese ülevaate saab ka Tarvastu-mailt pärit kultuuritegelaste elust ja tegevusest.

Tarvastu ordulinnuse varemed

Varemed ja ajaloolised paigad|Viljandi vald, Sooviku küla, Viljandi maakond 69714
Ordulinnus on ehitatud tõenäoliselt 14.saj. arvatavale eestlaste maalinna kohale maalilisel jõekaldaga piiratud mäenõlval. Ehitise põhjaküljel oli vesiveski, mis täitis ka strateegilist ülesannet kaitstes ligipääsu kindlusse. Sama osa etendas ka vesiveski kõrval olev torn. Liivi sõja ägedates võitlustes käis kindlus käest kätte, pommitamise, põlemise ja püssirohuga õhkimise tagajärjel jäid võimsast ehitisest järele vaid müürid. Ordulinnuse lähedal paikneb XIX sajandi alguses ehitatud klassitsistlikus stiilis hauakabel.

Tarvastu Peetri kirik

Kirikud|Viljandi-Rõngu maantee, Viljandi vald, Porsa küla, Viljandi maakond 69710
Tarvastu Peetri kiriku vanemad osad pärinevad 15. sajandist. Sõdades kannatanud ja taas ülesehitatud kirik sai praeguse ilme 1893.a detsembril, mil 1892.a. mais pikselöögist süttinud kirik õpetaja Michael Jürmanni juhtimisel taastati.

Tõrva Kirik-Kammersaal

Kirikud|Valga tänav, Tõrva, Valga maakond 68606
Helme-Tõrva apostliku õigeusu Kristuse Sündimise kirik püstitati Valga tänavale aastail 1903-1904. Ehitusmeister oli Karl Shurin. Oma kahe kupli ja kellatorniga paistis hoone uhkeimana Viljandi apostliku õigeusu praostkonna kirikute hulgas. Ägedate septembrilahingute ajal 1944 sai kirik tugevasti kannatada ja taastati alles 1990.a. kui kammersaal.Hea teada:*Nõukogude ajal kasutati kirikut ka soola - ja tsemendilaona;*Praegu on kirik-kammersaal luteri kiriku valduses.

Uue-Suislepa mõis

Lossid ja mõisad|Tarvastu vald, Suislepa küla, Viljandi maakond 69703
Suislepa nimi on eestlastele tuttav tänu "Suislepa" õunasordile, mis just siinse mõisa viljapuuaiast pärit. Kohta, kus kasvas selle kuulsa sordi tüvepuu, märgib praegu mälestuskivi. Mõisa peamaja on põhiosas ühekorruseline kõrge sokli, keskrisaliidi osas kahekorruseline klassitsistlik hoone, mille peasissepääs on esifassaadi vasakus tiivas. Peale riigistamist oli härrastemaja aastaid kohaliku kooli käsutuses. Täna asuvad siin lasteaed ja raamatukogu. Hoonesse sisse pääseb etteteatamisel.    

Vabadussõja mälestusmärk Kärstnas

Skulptuurid ja monumendid|Tarvastu vald, Kärstna küla, Viljandi maakond 69702
Kärstna lahingu ja selles langenud kaheksateistkümnele sõjamehele pühendatud mälestussammas avati esmakordselt 1928.a.  Nagu paljud teisedki Vabadussõja monumendid, purustati see 1941.a. Taasavamine toimus aastal 1989.  Skulptor Leonhard Pruuli.

Vabadussõja mälestussammas Tõrvas

Skulptuurid ja monumendid|Puiestee tn, Tõrva, Valga maakond 68606
Tõrva Gümnaasiumi kõrval pargis asub Vabadussõjas langenute auks 1928.aastal püstitatud mälestussammas. Monumendi autor on Aleksander Eller. Teise maailmasõja ajal 1940. aastal võeti monument kohalike punaste võimumeeste poolt maha ja taasavati võidupäeval, 23. juunil1990. aastal. Hea teada: Koolipoisid ristisid mälestusmärgi sõbralikult Jukuks.

Vabadussõjas langenute mälestussammas Tarvastus

Skulptuurid ja monumendid|Posti tänav, Viljandi vald, Mustla alevik, Viljandi maakond 69701
Mälestussammas Tarvastu kihelkonnas langenud Vabadussõjas osalenutele taasavati 24.juunil 1990.a.   Skulptor August Vomm

Väikemõisa mõis

Lossid ja mõisad|Viljandi vald, Peetrimõisa küla, Viljandi maakond
Eelmise sajandi alguse Väikemõisa häärber on näide juugendist mõjustatud saksapärasest Heimatstil´ist – maaliliselt mõjuv hoone, mille kõrge sokkel ja peakorrus on laotud maakivi-tellise segatehnikas, teine korrus aga krohvitud ning kujundatud tumeda vahvärgiga. Maja peasissekäik on võlvitud. Mõisahoones asus Väikemõisa väikelastekodu, praegu on maja vaadeldav vaid väljast.
1 2 3 4