Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Rahvarõivad

Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajadustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskuju nii naabritest kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega (ERM). Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast, 17. sajandil lisandusid silmuskudumid. Põhiosa rõivastusest oli naturaalne - linasest esemed olid valged, villasest esemed lambavalged, -pruunid ja -mustad. Muid värve saadi taimedega värvimisel.

Lõuna-Eesti rahvarõivad säilitasid kaua vanu jooni. Eriti paistab vanapärasustega silma Mulgimaa.

 Lõuna-Eesti talupojarõivastus oli rohkete lokaalsete erinevustega, kuid eelkõige iseloomustas seda mitmete väga vanade rõivavormide visa püsimine. Näiteks kandsid naised muinasajast tuntud villaseid või linaseid piklikust kangalaiast õlakatteid veel 19. sajandi keskel või kohati kauemgi. Eriti rohkelt säilis rõivastuses vanapärasusi Lõuna-Eesti lääneosas asuval Mulgimaal: naistel algelise lõikega särgid, kokkuõmblemata vaipseelikud, seotavad pealinikud ja rätid, arhailise, keskaegset päritolu taimornamendiga puusapõlled, meestel pikad püksid. Piduliku rõivana hindasid nad oma musti, lõikelt särgiga sarnanevaid pikk-kuubi kuni üleminekuni linnamoele. Mulgimaa omapära kujundas nii varasem läti asustuselement kui ka selle piirkonna kultuuriliselt konservatiivne hoiak, mida omal moel toetasid sealse talumajanduse jõudsad edusammud 19. sajandil. Traditsioonilist rõivastust kantigi kauem just jõukates mulgi peredes (Eesti rahvarõivad).

Rahvarõivaste all mõistame me täna eelkõige 19. sajandil Eestis kantud pidulikke talupojarõivaid, mis on paljude sajandite pikkuse ajaloolise arengu ja loomingu tulemus, peegeldades kandja seisuslikku ja rahvuslikku kuuluvust, perekonnaseisu, ealisi erinevusi, päritolu jne. Sealjuures on muutused toimunud aeglaselt, ümbrusele omaste moereeglite kohaselt, traditsioone ja tavasid jälgides.

Üheks kõige tuntumaks rahvariideks Eestis on kindlasti villane mulgi pikk-kuub

Mulgimaal on pikk-kuube kandnud nii naised kui mehed, samas kui mujal Eestis oli naiste kehakatteks enamasti jakk. 

Mulgi pikk-kuub oli musta värvi. Musta värvi saamiseks leotati pruunist lambavillast lõnga või kangast rauarikkas soovees. Halliste kandis oli naiste pikk-kuuele hall või pruun krae, kuna meeste pikk-kuue krae oli sinine. Jõukamate mulkidel olid  pikk-kuue varrukate ja hõlma siseküljed punasest ja kallist poeriidest. Kuued olid kaunistatud punase paelaga - karuspaelaga, mis moodustasid selle pinnal huvitavad silmusmustrid.

Naiste seas oli populaarne puusapõll, mis mujal Eestis on nii ammu kadunud, et selle kohta pole säilinud ei kirjeldusi ehk ka ühtegi eset. Mulgimaa kihelkondades oli puusapõll populaarne, millest on säilinud nii kirjeldusi, kuid neid võib leida ka muusemite kogudes.Puusapõlled olid tehtud valgest linasest riidest, mida kaunistati värvilistest lõngadest tikanditega. Põhivärvid olid potisinine, madarapunane, kollane, roheline.Madarapunane saadi madara juurtest, kollane aga kaselehtedega värvides.

Tikandite tegemisel olid populaarsed taimeornamentika, kuid kasutati ka usuga seotud motiive - näiteks jõuline ja paljutähenduslik elupuu motiiv oli üsna populaarne.

Kaaruspaela motiiv mulgi pikk-kuuel. Kaaruspael tehakse spetsiaalse kaarushargiga. Kaaruspaela kasutatkse palju just Mulgi rahvariiete juures (kaaruspaela motiiv on allpool oleval pildil).