Tere tulemast Mulgimaale!

Parem ütessa kõrda mõõta, ku ütessa kõrda tetä!
Tahad latva ronide, akka tüvest pääle!

Uudised

Märtsist kuni septembrini toimus juba 13. Hendrik Adamsoni murdeluulevõistlus. Sellel aastal korraldati luulevõistlus koostöös Mulkide Selts, Mulgi Kultuuri Instituut ja Viljandi vald. Aastatel 1994-2016 korraldas konkurssi Tarvastu vald. Üle aasta peetav luulevõistlus on kestnud juba 24 aastat ning traditsiooniliselt kuulutatakse võitjad välja Kärstna mõisas mälestusüritusel. Tänavusel, Adamsoni 127. sünniaasta puhul peetud konkursil, osales kokku 16 luuletajat. Võistlusele oodatati luulevalikut vähemalt viiest luuletusest, mis on kirjutatud autori lemmikmurdes.

Esimese Hendrik Adamsoni murdeluulevõistluse laureaat 1994 oli Mats Traat. Murdeluulevõistluse laureaatide hulka kuuluvad Ilmar Vananurm (1996), Siim Kärner (1998), Ain Kaalep (2000), Monika Hint (2002), Milvi Panga (2004), Nikolai Baturin (2006), Häniläne (2008), Leila Smithson (Holts) (2010), Maie Perve (2012), Ene Säinast (2014, Irma Järvsalu (2016).

Nii huvilised, kui osalejad, said liituda küünla süütamisele ja pärja asetamisele Helme kalmistule, kus asub Adamsoni viimne puhkepaik. Kirjanikku meenutati ka tema kodutalu asukohas Metsakuru külas.

Helme kamistul, kirjaniku kodutalust toodud põllukivile asetatud kalmuplaadil seisavad tema esperantokeelse luuletuse “Diogenes” lõpuread „Ma ei vaja ei kulda ega kogu maailma varadust kuid ma nutan verist nuttu inimeste ebaõigluse ja häbituse pärast.“ Adamsoni elutee polnud lihtne, teda vaevasid tõsised tervisehädad (tiisikus) ning ebausk nii iseendasse kui ümbritsevasse maailma.

Adamsoni murdeluule esikkogu “Mulgimaa” ilmus 1919. Autor väljendas murdekeeles armastust kodupaiga vastu läbi hea ja halva, kujutades Mulgimaad omapäraselt ja mitmekülgselt (Hendrik….1981, lk. 273). Luulekogu samanimeline nimiluuletus on Tuglase tekstilise toimetamise ja J. Simmi viisistamise tulemusena saanud tänapäeval oluliseks sümboliks mulkide enesemääratlemisel. Laulu „Om maid maailman tuhandit“ loetakse Mulgimaa hümniks ja ainus väljaantav mulgikeelne ajaleht kannab nimetust „Üitsainus Mulgimaa“.

Pidulikul vastuvõtul Kärstnas, lauldi üheskoos Adamsoni värssidele loodud Mulgimaa hümni. Murdeluulet esitas nooruke Eero Lõhmus Tarvastu gümnaasiumist ning rahvatantsulise esitluse “Kodukotus” andis Kersti Vunderi koolitatud tantsupaar.

Peale esitusi tunnustati murdeluule võistlusel osalenuid. Esimese ja teise eripreemia pälvisid samaväärsete žüriipunktidega kaks luuletajat Milvi Panga ja Ene Säinast. Hendrik Adamsoni 127. sünniaasta puhuks korraldatud XIII murdeluulevõistluse laureaadiks tunnustati Rauno Alliksaar, kelle luule oli esitatud Tartu murdes. Võitja esitas kohapeal omal valikul ühe konkursi värsiteose.

Luule autorid andsid lahke loa ka oma luulet avalikkusele esitleda. Autori loata on jagamine ja kasutamine keelatud.

Laureaat - Rauno Alliksaar

Eriauhind - Ene Säinast

Eriauhind - Milvi Panga

Murdeluulevõistluse korraldamist toetas Mulgimaa pärimuskultuuri programm.

 

Täna, täpselt viis aastat tagasi õnnistati Tarvastu Peetri kirikus esmakordselt sisse Tõnno Habichti kujundatud Mulgimaa lipp. Mulgi lipp on must nagu mulgi kuub ja sinine nagu linapõld ning nende kahe värvi vahelt jookseb läbi valgel taustal punane kaaruspael, mis oma viie sõlmega märgib Mulgimaa viit kihelkonda ja sealset rahvast. Sama ürituse raames kirjutati Mustlasse sisse ka skulptuurigrupp “Õnnelik Mulgi pere”.

Käesoleva aasta 22. veebruaril õnnistati peaminister Jüri Ratase osavõtul Mustlas pidulikult sisse Mulgi majakas, kus hõisati Eesti lipp. Tänase, Mulgi lipupäeva puhuks, on vardasse tõmmatud Mulgi lipp. Pikka elu ja edu Mulgimaa!

Septembri lõpus toimunud Mulkide suvelõpuseminari eesmärk oli taaselustada mulkide kultuuripärimus toidu, käsitöö, kõnelemise ja Mulgimaa ajaloo arutluste kaudu.

Seminar algas kohvipausi ja kehakergitusega, kella ühest turgutas külaliste meeli Valdo Värgi akordionistide bänd, kus koolinoored mängisid instrumente flöödist akordionini. Muusikud avasid päeva meeleolukalt ja manasid eestlaslikult tõsistele nägudele muheleva naeratuse. Kultuuri edendati lisaks kuulmismeeltele ka kõnelemise teel. Avasõnadest jäi kõlama tsiteeritud mõte “Näib, et meie minevikul, on suur tulevik”.

Äsja ametisse astunud Kairi Nigol andis ülevaate Mulgi Kultuuri Instituudi edasistest plaanidest ning tõi välja ka selle aasta senised olulisemad ettevõtmised. Sissejuhatusena räägiti ka murettekitavast reaalsusest, et tänapäeval räägitavast 7000. keelest on väljasuremisohus pea pooled ja seda juba sellel sajandil. Selsamal põhjusel on kultuuri ja keele kaardistamine kriitilise tähtsusega. Äärmiselt ohustatud keelte hulka arvatakse need murded, mille rääkijaid on vähem kui 600. Mulgid on olnud edumeelsed ja hetkeseisuga on mulkide kultuuripärandit kaardistatud nii kirjas, pildis kui ka helisalvestiste kujul. Kultuuri püsimise peamiseks eelduseks on selle kandjad, oma identiteeti ei kaota me eal. Tänapäeva pidevalt uuenevas maailmas on paratamatu, et pärimuskultuuri tuleb järjepidevalt kinnistada ning just sellega mulkide suvelõpuseminaril tegeletigi.

Avakõnele järgnes sissejuhatav ajaloo arutelu kogu kohaletulnud mulgisoost seltskonnaga, keda oli umbes paarkümmend. Vestluse eesmärgiks oli leppida kokku peateemad, mis peaksid kajastuma Mulgimaa ajalugu käsitlevatel stendidel. Arvamuste ampluaa oli lai, kuid ka sisukas. Ajaloojadas sooviti näha informatsiooni muinasaegsetest pühapaikadest kuni nõukogudeaegse talude lagunemiseni. Arutelu oli elav ning äärmiselt huvitav, eeskätt just seetõttu, et kohale olid tulnud mulgi kultuuri suured huvilised ja aktiivsed edendajad. Kella kahe paiku kuulutati kõik töötoad avatuks ning vastavalt huvidele liiguti erinevatesse töötubadesse – mulgi ajalugu, keel, toit ja käsitöö.

Ajaloo arutluste sissejuhatavas osas tutvustas ajaloo õpetaja Maile Kreevs osalejatele Abja Gümnaasiumis valminud kodu-uurimistöid, loovtöid ja uurimistöid, mis kajastasid Mulgimaa ajalugu. Esmalt arutleti ajaliste piiride üle, millest tuleks lähtuda näituse kavandamisel. Äärmiselt meeldiv oli seminaril tervitada ka Pärnu kandi Mulkide seltsi liikmeid, kes Abja-Paluojale muljeid jagama sõitsid. Kullast pärit ja pikka aega sealse kogukonna eesotsas olnud Eino-Jüri Laarmann on tulihingeline mulk hoolimata sellest, et elu ta Mulgimaa südamest kaugemale viis.

Arutelu käigus koorus välja kaks võimalust, millest lähtuda: 1) lähtuda Eesti ajaloo ajateljest alustades muinasajast, lisades ajajoonele vastavaid näiteid Mulgimaa ajaloost (sündmused, isikud, paigad jne); 2) piiritleda näitusel kajastatav ajaperiood kitsamalt - alustades 19. sajandi keskpaigast, talude päriseksostmise ajast.

Jõuti seisukohale, et parem oleks alustada talude päriseksostmise perioodist, siis ei valguks teema liigselt laiali ning oleks konkreetsem. Lõpuperioodiks valiti 1940. aastad - küüditamised ja Mulgimaa talude häving.

Lepiti kokku, et lähtuma peaks kihelkondlikust põhimõttest ning võimalikult tasakaalustatult tuleks kajastada Mulgimaa eri kihelkondade sündmusi, isikuid, paiku. Näituse esimesel stendil peaks olema kujutatud Mulgimaa kihelkondade kaart ning kuna varasemat ajalugu süvitsi ei käsitleta, tuleks sinna kaardile kanda olulised paigad varasemast ajalooperioodist (nt linnused, kirikud). Kõlama jäi ka mõte, et teksti sisse võiks panna humoorikaid ütlusi, mõtteteri Mulgimaalt, mis muudaksid teksti haaravamaks ning tõmbaksid inimesi lugema. Tekstid ei peaks olema väga pikad. Stendidel tuleks eksponeerida rohkelt fotomaterjali. Välja käidi ka mõte, et näitusega võiks kaasas käia infovoldik.

Mulgi toidu töötoas osalenud said valmistada ehtsat mulgi korpi ja kama. Korraldajad olid äärmiselt rahul, sest kohale olid tulnud innukad õppijad, kes suurima hea meelega käed külge panid. Vestlused hõlmasid muuhulgas ka vanaaja toidu valmistamise viise.

Mulgi käsitöötoas sai harjutatud kaaruspaela punumist ja valmistati võtmehoidja, kätt sai proovida käsitööentusiastlik meesterahvas. Mulgi keelt õpiti kogenud mulgielu edendaja Alli Laande juhtimisel. Suvelõpuseminari keelekambren sai kaia keeleõppe tüüvihke ja raamatit. Ken tahive saive kokku säädi sõnalotot ja otsi õigit vastit. Kõnelde mulgi keelen.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et seminari eesmärk sai täidetud. Rahul olid nii töötubade juhendajad kui neis osalejad. Ideekavand mulgimaa ajalooliste stendide jaoks sai kokku pandud ja nüüd vaid jõudu tööle nende loomisega!

Me täname kõik osavõtjaid ja korraldajaid nende panuse eest ning Teiega loodame kohtuda jätkuüritusel 23. novembril, kus stende tutvustame ja kinnistame veelkord mulgi käsitöö, toidutegemise ja keeleoskust läbi praktiliste töötubade.

 

Kairi Nigol ja Maile Kreevs

Tule mulgi kiilt õpma!

18. september 2018

Algavad mulgi keele murderingid - kõigile huvilistele!

Nõndagu minevaaste, teive aakiri Täheke ja Mulgi kultuuri instituut ütenkuun kooliaaste akatuses valmis mulgikiilse Tähekse, mes kingites kigile lastele, kes nüid Mulgimaal edimesse lassi lääve. 

Sündmused Mulgimaal

23
Mulkide seminari jätkuüritus
november
Kell 12:45
Abja kultuurimaja
08
 Käsitöömeistrite jõululaat, X Jõulukuuskede kaunistamise konkurss
detsember
Kell 00:00
Karksi-Nuia kultuurikeskus
08
Tarvastu käsitöölaat
detsember
Kell 00:00
Tarvastu käsitöökoja õu
15
Jõululaat
detsember
Kell 00:00
Abja kultuurimaja